Galerii: vägistamises süüdistatud iraaklane mõisteti viieks kuuks vangi

Tänasel eelistungil tegi prokurör kohtule taotluse minna üldmenetluse pealt üle kokkuleppemenetlusele, mille kohus ka kinnitas. Süüdistatavale mõisteti kaks aastat ja kuus kuud vangistust, millest tuleb šokivangistusena kohe ära kanda viis kuud.

Karistusaja sisse arvatakse eelvangistuses viibitud aeg, mis algas 22. aprillil. See tähendab, et mees peaks vabadusse pääsema septembri lõpus.

Ülejäänud osa karistusest - kaks aastat ja üks kuu vangistust, ei pöörata reaalselt täitmisele, kui mees ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu

Süüdistatava kaitsja Fränk Valdmanni sõnul on süüdistus põhjendatud, kuid tema hinnangul puudub võimalus süüdistusaktis olevate tõendite alusel tõsikindlalt väita, et süüdistatav on talle inkrimineeritud kuriteo toime pannud. «Tulenevalt oma kliendi huvidest, et ta võimalikult kiiresti vabaneks ja saaks koju oma pere juurde, sõlmisime me täna kokkuleppe,» kommenteeris Valdmann pärast istungit.

Süüdistatav ise ei leia, et tema tegu oleks võinud käsitleda vägistamisena. «Kui aga Eesti seaduste kohaselt antakse selline hinnang, siis olen nõus sõlmima kokkuleppe, et koju saada,» ütles süüdistatav.

Postimehele teadaolevatel andmetel tugines süüdistus suuresti vaid kannatanu ütlustele ning videosalvestistele soomlanna ja iraaklase liikumisteekonna kohta.

Menetluskuludena mõisteti süüdistatavalt välja 720 eurot kaitsjatasu ning 750 eurot sundraha. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes iga kuu vähemalt 60 eurot. DNA-ekspertiisi teostamise kulud summas 1026 eurot jäetakse riigi kanda. See tõik viitab asjaolule, et DNA-test ei andnud positiivset vastet.

Kohus leidis, et kuritegu on toime pandud ning nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, selle liigi ja määraga. Kohus märkis, et mõistetud karistus jääb mõningal määral alla keskmise karistusmäära.

Kohtu hinnangul näitavad asjaolud, et tegemist polnud sellise kuriteoga, mis nõuaks karistamist üle keskmise määra. «Tegemist oli suhteliselt lühikese ning mitte väga vägivaldse episoodiga, kus oli teatud osa ka kannatanul, kuid see ei õigusta antud teo toimepanemist,» kommenteeris kohtunik tehtud otsust.

Süüdistus

Põhja prefektuuri seksuaalkuritegude grupi uurijad pidasid aprillis kinni 35-aastase Iraagi kodaniku, keda kahtlustati 23-aastase Soome kodanikust naise vägistamises Tallinnas. Mees võeti kohtu loal ja Põhja ringkonnaprokuratuuri taotlusel vahi alla.

Süüdistataval Iraagi kodanikul on põhiharidus, ta elab Tallinna kesklinnas ja on hetkel töötu. Ta on abielus ning peres kasvab kaks alaealist last. 

Politsei seni kogutud info järgi süüdistatakse meest selles, et 14. aprilli varahommikustel tundidel pani ta Raua tänava ristmiku lähistel toime seksuaalkuriteo. Kuriteo ohver ei vajanud arstiabi. Kuriteost teatas kannatanu politseile mõned päevad hiljem. Süüdistatav Iraagi kodanik viibib Eestis elamisloa alusel.

Postimehele teadaolevalt armastas süüdistatav käia ööklubides ning nii tema kui kannatanu olid väidetava kuriteo ajal alkoholijoobes.

Põhja prefektuuri seksuaalkuritegude grupi juht Reimo Raiveti sõnul on tegemist erandliku juhtumiga. «Asusime koheselt olemasoleva info pinnalt võimalikku teo toimepanijat tuvastama. 22. aprillil pühapäeva esimestel tundidel pidasime mehe Tallinnas asuvas lõbustusasutuses kinni. Mehe tuvastamisel ja kinni pidamisel oli meile suureks abiks turvafirma töötaja,» selgitas eeluurimist juhtinud Reimo Raivet toona.

«Tänaval toimepandud vägistamisi, kus ohver ja teo toimepanija on omavahel võõrad, tuleb ette väga harva. Meie jaoks on oluline, et igast seksuaalkuriteost või seksuaalse eesmärgiga ründest teavitataks alati politseid. Nii saame infot kontrollida, kiiresti reageerida ja koheselt asuda võimalikku ründajat tuvastama,» lisas Raivet.

Juhtunu osas alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis hõlmab vägistamist. Põhja ringkonnaprokuratuur taotles mehe vahistamist ning kohus selle ka rahuldas.