/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/08/15/708980t1h68a5.jpg)
Tallinna kultuuriväärtuste amet ei lubanud muinsuskaitseliste piirangute tõttu rajada kaitseministeeriumi ministeeriumi hoone ette eraldi pääslahoonet.
Muinsuskaitsjad ei lubanud kaitseministeeriumil rajada eraldi pääslat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast augustis aset leidnud tulistamist kaitseministeeriumi hoones on ministeerium asunud tugevdama julgeolekumeetmeid. Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet ütles BNSile, et pärast tulistamist on ministeeriumis läbi viidud põhjalik turvaanalüüs.
Ta lisas, et mitmete Põhjamaades toimunud terrorirünnakute ja Eestis tulirelvaga rünnakute sagenemise tõttu on muutunud üldine ohuhinnang. «Seetõttu on muutunud vältimatuks mitmete kaitseministeeriumi seniste turvameetmete karmistamine ning välise turvaperimeetri laiendamine,» ütles Kuimet.
Tema sõnul on ministeerium praeguseks piiranud külastajate vahetut sissepääsu hoone peauksest, samuti on «märkimisväärselt suurendatud kaitseministeeriumi hoonet turvava Kaitseliidu valveüksuse võimekust».
Ministeeriumisse on kavas rajada turvakontrolliala külalistele, samuti hakatakse majja sisenejaid senisest tunduvalt põhjalikumalt kontrollima. Kaitseministeeriumi enda töötajatele rajatakse sarnaselt välisministeeriumiga eraldi sissepääs ja vastav pääsla.
Samuti rajatakse ministeeriumihoonet ümbritseva haljasala ümber madal piirdeaed, mis määratleb ära ministeeriumi territooriumi ning selle loata ületamine on keelatud. Sõiduteede äärde püstitatakse tõkkepostid, mis takistavad autode parkimist vahetult ministeeriumi hoone kõrvale.
Samas sõnas Kuimet, et nende muudatustega «pole võimalik ära maandada kaugeltki mitte kõiki turvariske ja ohte.» Tema sõnul pole tiheda hoonestusega kesklinnas enam võimalik rajada kaitseministeeriumi hoone ümber piisava suurusega turvaperimeetrit.
«Samuti ei lubanud Tallinna kultuuriväärtuste amet muinsuskaitseliste piirangute tõttu rajada ministeeriumi hoone ette eraldi pääslahoonet, mis oleks täielikult välistanud kuritegelike kavatsustega isikute pääsemise ministeeriumi hoone sisemusse,» ütles ta.
Kuimeti sõnul saab kaitseministeeriumi hoone kõik turvanõuded tagada «uue, kõikidele kaasaegsetele julgeolekunõuetele vastava hoone ehitamisega asukohta, kus on võimalik rajada ka piisava suurusega julgeolekuperimeeter.»
«Uue võimaliku hoone rajamine on aga mitmeid aastaid kestev protsess, mistõttu parandatakse kaitseministeeriumi turvameetmeid praeguses asukohas selle piirini, mida praegune asukoht hädapäraselt võimaldab,» sõnas ta.
Armeeniast pärit, kuid Eesti kodakondsust omav Drambjan tungis kaitseministeeriumisse 11. augustil. Püstoli ja lõhkepakettidega relvastatud mehe alistamine vältas üle kahe tunni. Drambjan hukkus tulevahetuses, keegi teine tõsisemalt vigastada ei saanud.
Kaitsepolitsei kinnitusel üritasid tulistamisjuhtumit lahendama läinud korrakaitsjad vältida nende suunas tule avanud Drambjanile surmavate vigastuste tekitamist, kuid paraku see ei õnnestunud.
Kohtumeditsiiniline ekspertiisist selgus, et Drambjan oli kuriteo sooritamise ajal purjus.