Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Õhuväe reservõppekogunemine kulmineerus dessanditõrjega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Õhuväe reservõppekogunemine kulmineerus dessanditõrjega.
Õhuväe reservõppekogunemine kulmineerus dessanditõrjega. Foto: Kaitseväe peastaap

Täna lõppes Ämari lennubaasis neli nädalat kestnud reservõppekogunemine, millel osalenud reservväelased värskendasid ajateenistuses õpitut ja omandasid ka uusi teadmisi.

«Olen siin oldud ajaga rahul. Õppuse käigus tihenes relvavendade side veelgi ja süvendas üksteisemõistmist. Meie moraal on kõrge ja meelsus positiivne,» ütles õppusel osalenud nooremssersant Viljar Vakrõõm, kes teenis lennubaasis aega kümme aastat tagasi. «Õpe oli intensiivne ja palju tuli uut infot. Eriti olen rahul instruktorite pühendumuse ja oma ala edasi andmisega,» vahendas kaitseväe peastaabi pressiesindaja reservisti sõnu.

1991.-1992. aastal sisekaitse operatiivrügemendis aega teeninud reservnooremleitnant Richard Raid hindas samuti väljaõpet juhendavate kaitseväelaste eelnevalt omandatud kogemust ja selle jagamist kõrgelt. «Väljaõppeinstruktoritest veeblite ja ohvitseride juures on hea see, et neil on missiooni ja elukogemus ning nad annavad seda meile edasi. Üks asi on klassis powerpointi vaadata, teine on aga kuulda kõike reaalsete oskustega meestelt. Neid oskusi ja teadmisi neil jagub,» ütles nooremleitnant Raid.

Õppeperioodil Ämari lennubaasis ja selle lähiümbruses meenutasid reservohvitserid, reservallohvitserid ja reakoosseis ajateenistuses õpitud sõduriteadmisi ja said juurde ka uusi. Õppus lõppes koostegevusharjutusega, mis kulmineerus dessanditõrjega. Kogunemise pearõhk oli suunatud objektikaitsele ja selle erinevatele osadele. Lisaks relva- ja dessandiõppe ning linnalahingu pidamise teadmistele, said reservväelased teadmisi väeliigipõhiste tegevuste kohta, mille hulgas oli näiteks helikopteri maandumisplatsi ettevalmistamine ja lennuvahendi maandamine.

«Keskendusime objektikaitsele. Meie eesmärk oligi õpetada näiteks tegevust vaatluspostil, kontrollpunktis ja patrullis,» ütles reservõppekogunemist koordineeriv õhuväe väljaõppe- ja treeningukeskuse ülem major Priit Leontjev. «Arvestades seda, et oleme need mehed oma igapäevaelu rutiinist välja tõmmanud, on nad väga hästi hakkama saanud. Nende motivatsioon on kõrge ja probleeme pole esinenud kellegagi.»

Koostööd reservväelaste ja kaadrikoosseisu vahel hindas major Leontjev heaks, kaadrikaitseväelased toetasid reservväelasi kogu õppuse vältel ja andsid vajadusel nõu.

Õhuväe reservõppekogunemine kestis 3.-28. oktoobrini ja lõppes täna piduliku rivistusega.

Tagasi üles