Varjatud rahastus, kohustuslikud teemad ja igakuine aruandlus: nii töötas kaasaegne Venemaa propaganda Eestis

Moskvast saadud käsud ja varjatud rahaülekanded iga kuu. Suurema loetavuse näitamiseks klikkide ostmine. Eestist hargnema hakanud niidid viisid Kremli juhitud propagandavõrgustiku paljastamiseni Baltimaades ja Ida-Euroopas. Libareaalsust luua aidanud inimesed ei soovi tagantjärele midagi kommenteerida.

Eestist hargnema hakanud niidid viisid Kremli juhitud propagandavõrgustiku avastamiseni, mis kasutas peidetud omanikega firmasid üle Euroopa, et varjatult rahastada propagandasaite Baltimaades ja Ida-Euroopas. Rahastamise kõrval suunasid ka Eesti kanalite sisu otse Moskvast Rossija Segodnja (RS) töötajad.

Nii selgus Postimehe, USA väljaande BuzzFeed News, Läti uuriva ajakirjanduse keskuse Re:Baltica, Leedu uudisteportaali 15min.lt ja Serbia uuriva ajakirjanduse väljaande KRIK ühisest uurimusest.

Postimehe valduses olevad lepingud, raportid, aruanded ja muud dokumendid ning Skype’i vestluste logid näitavad, kuidas näiliselt iseseisvat ja sõltumatut ajakirjandust teinud Baltnewsi peaaegu iga liigutust kontrolliti otse Moskvast. Varasemates aastaraamatutes on kaitsepolitsei nimetanud siinse Vene kaasmaalaspoliitika ühe eestvedaja Aleksandr Kornilovi juhitud Baltnewsi üheks peamiseks Kremli-meelse propaganda väljaandeks Eestis.

Kuidas see lugu sündis

Suur osa dokumente, millel see artikkel põhineb, pärineb Aleksandr Korniloviga seotud kriminaalasja toimikutest. Prokuratuur süüdistas Kornilovit, tema kaastöötajat Aleksandr Dorofejevit, raamatupidajana töötanud Natalja Roikot ning tolle eksabikaasat Vitali Roikot, MTÜ Altmediat ja OÜ Rona Internationali dokumentide võltsimises.

Juunis jõustunud kohtuotsuse järgi viisid Kornilov ja tema kaaslased Altmediast maksuvabalt välja ligi 45 000 eurot. Iroonilisel kombel oli see raha Altmediale Venemaalt antud Eestis propaganda tegemiseks. Kui maksuamet asja kontrollima asus, hakkasid asjaosalised jälgede segamiseks dokumente võltsima: tagantjärele loodi lepinguid, projekte, aruandeid jms. Kornilov ja tema kaaslased pääsesid lõpuks kriminaalasjast oportuniteediga, ent tema juhitud MTÜ Altmedia tunnistati 4. juuni kohtuotsusega süüdi.

Lisaks on loo kirjutamisel kasutatud arvukalt avalikke dokumente Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, Küprose ja Serbia registritest.

***

Leedu Delfi avaldas 2014. aasta 2. oktoobril artikli Eestis, Lätis ja Leedus avatavast uuest veebiuudiste portaalist Baltnews, mis sihib nende riikide venekeelset elanikkonda. Baltnewsi esindajana astus uudises üles Eestis elav Venemaa kodanik Kornilov, öeldes, et iga riigi toimetusel hakkab olema oma juht ning portaal tuleb meelelahutuslik ning – apoliitiline.

Vahetult pärast artikli avaldamist asusid Kornilov – sage tegelane KAPO aastaraamatus ning muuhulgas Vene kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu Eesti liige – ning Baltnewsi Eesti peatoimetajana ametis olnud Jevgeni Levik Skype’i-vestluses arutama, kuidas edaspidi ajakirjanike päringutele vastata.

«Meie ametlik seisukoht on selline: arendame interaktiivset meediaprojekti koos välisinvestoritega?» küsis Levik Kornilovilt heakskiitu.

Arutelu kandus edasi sellele, kuidas reageerida, kui küsitakse hollandlastest investorite kohta täpsemalt.

«Võib-olla tahavad nad, et annaksime neile kohe ka ettevõtte nime? Ma olen kindel, et paljud oleksid õnnelikud. Ja kõik kontaktid? Ja valmistaks ette äriplaani?» vastas Kornilov pealtnäha sarkastiliselt.

«Kui küsitakse, kes need hollandlased on, siis ma vastan, et nad on eraisikud ja tegemist on äriprojektiga, mille tingimused on konfidentsiaalsed. Mina olen peatoimetaja ja suhtlen otse nende esindajaga Eestis. Eks?» pakkus Levik Kornilovile.

«Jah. Sina tegele ainult enda pädevusse jäävate asjadega. Kui täpne olla, siis nad ei ole eraisikud, vaid hoopis investeerimisfond,» vastas Kornilov.

Telefonivestluses Postimehega keeldus Levik kommentaaridest.

Aleksandr Kornilov 5. juunil Harju maakohtus süüdistatuna dokumentide võltsimises. Kornilov isiklikult pääses karistusest, ent tema juhitud MTÜ Altmediale mõisteti 6000-eurone karistus. Foto: SANDER ILVEST /

«See on nelja aasta tagune ajalugu. Ma olin tavaline ajakirjanik,» ütles ta.

Seejärel nõudis ta, et talle saadetaks teda puudutavad lõigud artiklist.

«Ma hoiatan teid, see on teie kohus,» ütles ta. «Ja siis ma ütlen, kas ma luban seda avaldada või ei.» Oma e-posti aadressi, millele lõigud saata, Levik aga ei avaldanud.

Kõigest mõni päev pärast Delfi toonast artiklit ning meeste omavahelist vestlust registreeriti Baltnewsi kolme riigi domeenid Kornilovi nimelt ümber Hollandi ettevõtte Media Capital Holding B.V nimele. See ettevõte pole aga sugugi Hollandi ärimeeste projekt, vaid kuulub kahe Venemaa vahefirma kaudu Rossija Segodnjale (RS).

RS on Venemaa riiklik meediavaldusettevõte, millele muuhulgas kuuluvad infoagentuur RIA ning veebiportaalide ja raadiojaamade võrgustik Sputnik. Sputnikut, millel on esindusi enam kui 30 riigis üle maailma, peetakse üheks peamiseks Venemaa propagandaväljaandeks ning mitu riiki on selle tegevust piiranud või isegi peatanud.

Postimehe valduses olev leping näitab, et Baltnewsi käivitamiseks maksis Media Capital Holding Kornilovi juhitud MTÜ-le Altmedia 91 400 eurot. 18. augustil 2014 sõlmitud lepingu sisu oli «Eestis ja Balti riikides meediaprojektide loomine ning levitamine». Paralleelselt inglise ja vene keeles sõlmitud lepingu järgi maksis Hollandi ettevõte Altmediale selle summa viie osamaksena kord kuus, iga kord 14 200 kuni 23 500 eurot.

Foto: Repro

Baltnewsi välja andnud MTÜ Altmedia esimene leping Media Capital Holdinguga. Aadressis olev kirjaviga (Kolpi tänav) esines edaspidi ka kõigis teiste ettevõtetega sõlmitud lepingutes. Esimese lepingu järgi kohustus Media Capital Holding tasuma Baltnewsi käivitamiseks 91 400 eurot Foto: Pm

Aleksandr Kornilov keeldus Postimehele kommentaare andmast, öeldes, et kuna Baltnews on tema jaoks ajalugu, ei ole see teema enam huvitav.

Kornilovi peamine kontaktisik Rossija Segodnja Venemaa peakontoris oli Aleksandr Svjazin, kellega vahetati kahe aasta jooksul tuhandeid sõnumeid. Napilt kuu pärast Baltnewsi lansseerimist hakkas Svjazin Kornilovilt nõudma aruandeid veebilehe külastatavuse kohta, aga ka eelvaateid järgmise nädala olulisematest sündmustest.

«Aleksandr, me palume teil saata eesolevate sündmuste kohta informatsiooni. On see võimalik? Saatke pühapäeval või esmaspäeval,» kirjutas Svjazin Kornilovile 10. novembril.

Kornilov: «Eelvaated millest?»

Svjazin: «Peamistest eesootavatest sündmustest. Järgmise nädala kohta.»

Kornilov: «Ma ei saa aru, mida sa silmas pead.»

Svjazin: «No saad aru, teisipäeval on valitsuse istung, kolmapäeval valitsus astub tagasi, neljapäeval on Obama visiit, reedel veel miskit…»

Kornilov: «Mul ei ole selliseid uudiseid kuskilt võtta.»

Svjazin: «No see oli näide. Saada, mis on.»

Üheksa päeva hiljem oli Svjazin juba palju nõudlikum. «Aleksandr, me vajame kiiresti infot järgmise nädala sündmuste kohta. Tunni aja pärast on juba liiga hilja,» teatas ta.

Veel kuu hiljem, 18. detsembril andis Svjazin Kornilovile juba selge sisulise ülesande. «Meil on käsk avaldada viis uuringut Euroopa kohta, need on tehtud lipulaeva (agentuur RIA Novosti – H. R.) tellimusel. Materjalid tuleb avaldada koos ekspertide põhjalike kommentaaridega. Saadan materjalid varsti järele.»

Avaldatud arvamusuuringud puudutasid Euroopa Liidu ja USA suhteid ning Venemaa-vastaseid sanktsioone.

Esimene neist ilmus pealkirja all «Enamik eurooplasi ei usu ELi sõltumatusse Vene-vastaste sanktsioonide kehtestamisel». See lugu räägib, et eurooplaste hinnangul avaldas ELile sanktsioonide kehtestamiseks survet USA.

Teine artikkel läks samasse suunda: «Euroopas kasvab rahulolematus USA-sõltuvuse vastu».

Ning kolmas: «Üle kolmandiku eurooplastest on Vene-vastaste sanktsioonide vastu.»

Selliseid teemasid kirjutati Kornilovile ette edaspidigi. Näiteks veebruaris saatis Svjazin talle järjekordse viite RIA Novostis ilmunud uuringule. Ta ei pidanud isegi ütlema, et Kornilovil tuleks see ka Baltnewsi jaoks ära teha.

Õige pea see lugu ilmuski ning kandis pealkirja «Enamik ameeriklasi ei pea politseid oma turvalisuse tagajaks». Seejuures ei ole loo pealkirjas esitatud väide õige, sest uuringus küsiti ameeriklastelt, keda või mida nad peavad oma peamiseks turvalisuse tagajaks. Politseid pidas selleks 46 protsenti vastanutest. (21 protsenti nimetas näiteks USA põhiseaduse teist täiendust ehk igaühe õigust kanda relva.) Kuna küsiti vaid peamist tegurit, siis ei saa vastustest järeldada, et ülejäänud 54 protsenti politseid ei usalda.

Kui Postimees Svjaziniga Facebooki kaudu ühendust võttis, väitis ta, et tal pole olnud mingit seost ei Baltnewsi ega Sputnikuga. Kui talle näidati Skype’i-vestluse ekraanitõmmist, milles on näha tema Skype’i kasutajanimi ja foto, Svjazin enam ei vastanud. Eri riikide Sputnikute veebilehtedel on aga sama mees märgitud kaasautorina ning neis on avaldatud Svjazini lugusid.

Aleksandr Svjazin (päikseprillidega) eitas igasuguseid seoseid Sputniku ja Baltnewsiga. Ekraanitõmmisel Svjazin Usbekistani Sputnikus ilmunud loo illustratsioonil. Foto: Kuvatõmmis

Ligi 100 000-eurone leping Media Capital Holdinguga kestis Altmedial vaid 2014. aasta lõpuni ehk kõigest Baltnewsi käivitamise ettevalmistamise ajal ning järgmisel kahel kuul. Postimehe valduses olevad dokumendid näitavad, et järgmise aasta algusest hakkas Altmediale iga kuu raha maksma Küprosel registreeritud ettevõte Barsolina Ventures Ltd ning aasta keskel võttis lepingu omakorda üle Serbias registreeritud SPN Media Solutions DOO Beograd.

Barsolina Ventures kuulub teisele samal Vahemere saarel registreeritud ettevõttele Largos World Ltd ning see omakorda eraisikule Antrea Koyntoyphile. Sealt edasi jäljed kaovad.

Foto: graafika: Alari Paluots

SPN Media Solutions on registreeritud Belgradi kesklinna peenemas kontorihoones tegutsevasse advokaadibüroosse Stanisic. Serbia äriregistri andmetel kuulub firma Venemaal registreeritud ettevõttele OOO Media Kapital. Media Kapital omakorda kuulub veel ühe vahefirma kaudu Rossija Segodnjale. SPN Media Solutionsi direktoriteks on märgitud Tatjana Snegova ning Jevgeni Žestjannikov – mõlema passi koopia annab kinnitust, et tegemist on Vene kodanikega.

Nii Barsolina kui ka SPN Media tasusid Altmediale iga kuu 11 400 eurot Baltnewsi väljaandmiseks. Raha maksti kuuaruannete alusel, mis Kornilov pidi ettevõtetele esitama. Aruandes olid kirjas kõik ilmunud artiklid pealkirjade kaupa ning vähemalt osal kuudel ka teenitud klikkide kaupa. Iga kolme kuu järel sõlmiti ühega ettevõtetest uus leping, mille aluseks oli sellesama algse Hollandi firmaga sõlmitud lepingu tekst. Isegi trükiviga Altmedia Tallinna kontori aadressi kirjutamisel püsis kõigis lepingutes – «Kopli tänava» asemel kirjutati «Kolpi tänav».

Moskvasse Rossija Segodnja kontorisse saadetud igakuine aruanne tehtud lugude pealkirjade ja klikkide arvuga. Foto: Pm

Küll aga muutusid täpsemaks nõuded, mis Kornilovile esitati ning mis pandi paika lepingu lisaga. Näiteks nõuti, et iga kuu ilmuks vähemalt 70, aga mitte rohkem kui 500 uudist, mille pikkus on kümme kuni sada sõna. Samuti pidi iga kuu ilmuma 10–50 analüütilist artiklit, esseed või olemuslugu, igas loos vähemalt kahe eksperdi kommentaar. Käsitletavad teemad pidid pakkuma huvi laiemale auditooriumile Eestis ja teistes Balti riikides. Lisaks pidi Altmedia sisse töötama otsekontakti allikatega ja tõstma inimeste teadlikkust Baltnewsi brändist.

Altmedia ülesannete hulka kuulusid «kontaktide loomine meedia ja ekspertide kogukonnaga, kes mõjutavad poliitika- ja majandusvaldkonna otsustusmehhanismi, ja nende koostööle ärgitamine» ning Baltnewsi lugude perspektiiv pidi erinema välismeedia «peavoolu lähenemisest».

Rebane: Postimehes kirjeldatu tähendab infosõda

Raul Rebane Foto: Tairo Lutter

Strateegilise kommunikatsiooni ekspert Raul Rebane

«Ma ei ole ahne, ma tahan ainult neid maid, mis piirnevad minu maaga!» See ütlus on omistatud ühele Texase farmerile, aga on nüüdisajal saavutanud strateegia tähenduse. See puudutab ka meid. Siin loos kirjeldatud skeemid on süsteemne infotegevus võõral territooriumil ehk infosõda.

See ei ole baitide juhuslik liikumine, see on teadlik tegevus eesmärgiga muuta eelkõige eliidi otsuseid. Naiivne ja tegevuseta suhtumine sellesse pika peale hävitab, aga just sellise naiivsuse sees on lääs elanud pikka aega. Krimm ja Ukraina olid äratuskellad, aga pikk maa on minna.

Näiteks termin «sõjalis-kultuuriline kompleks» tekitab paljudes kultuuriinimestes õudu, aga kui sa ei saa aru, et oled selle sees objekt, kelle arvamust muudetakse retoorikaga, siis nii ongi. Sa kaotad võitluseta, ise aru saamata, et oled kaotanud.

Vene propagandavõrgustik Baltimaades on tegutsenud kogu aeg, seejuures viimasel ajal ilmselt aktiivsemalt. Surve riigi suunamuutuseks läänest itta on meedias kasvanud ja tõenäoliselt näeme seda veel rohkem algaval poliitikahooajal.

Eelmisel aastal Ukrainas tehtud ülimahukas uuring «Euroopa Liidu ja Idapartnerluse riikide imago vene meedias» tõestas selgelt, et ajakirjandus Venemaal ei toimi sündmus- ja faktipõhiselt, vaid etteantud teemal, millest kujunevad lood.

Seda mustrit tõestab see lugu. Vastuolud USAga, lagunev Euroopa, kaduvad väärtused, eelkõige homoteema, võitlus sanktsioonide vastu jne on peamised teemad, mida tuleb käsitleda. Ja käsitletaksegi.

Need lood jõuavad ka siia, meie poliitilisse retoorikasse ja saavad eelseisva valimisdebati osaks. Naiivne poliitik on aga veel hullem kui naiivne ajakirjanik. Hämmastav, kuidas valimiste mõjutamine mujalt meil tähelepanuta jääb.

Loodan väga, et siin avaldatud faktid aitavad suurendada poliitikute arusaamist, et niikaua, kui Eestis jätkub senine PBK-poliitika, ei ole sõltumatud valimised võimalikud. Kui arusaamine ei kasva, siis ärge valimistulemusi vaadates imestage.

Postimees tuvastas aga, et Baltnewsi väljaandmist Eestis rahastanud ettevõtted on seotud veel mitme riigi Kremli-meelse propagandaväljaande töö korraldamisega.

Leedu Baltnewsi peatoimetaja Anatoly Ivanovi asutatud ning juhitav MTÜ Eurasian Media Laboratory on saanud Barsolina Venturesi käest kolme aasta jooksul pool miljonit eurot: 163 200 eurot 2015. ja 2016. aastal ning samas suurusjärgus, ent isegi mõnevõrra rohkem eelmisel aastal. Annetuste selgitusena nimetatakse MTÜ aruannetes internetiportaali teenuseid.

Ajakirjaniku küsimuse peale, milleks täpsemalt oli raha ette nähtud, Ivanov ärritus ning keeldus vastamast.

«Noormees, te vist ei kuulnud mind. Mul on kiire, mu kontoris on inimesed. Te võite küsida, mis iganes tahate. Kui ei saa aru vene keelest, võin sama öelda leedu keeles,» ütles ta ning läks üle järgmisele keelele. «Mu kontoris istuvad inimesed ja ma ei taha raisata oma aega [teie peale].»

Pärast 500 000 euro päritolu ja kasutamise eesmärgi kohta küsimuse kordamist Ivanov ohkas, vastust ei andnud ning lõpetas kõne.

Postimehe valduses olevate dokumentide hulgas on ka vähemalt üks kuuaruanne, mis on Barsolina Venturesi nimele esitatud Läti Baltnewsist. Just selliste aruannete alusel tasuti Baltnewsi opereerinud organisatsioonidele iga kuu raha. Läti äriregistri järgi tegi baltnews.lv aastas ligikaudu 100 000 eurot käivet – nähtavat reklaami aga veebilehel ei ole ilmunud, samuti ei müüda tasulisi digitellimusi.

Et samasugune rahastusskeem töötas ka Läti puhul, kinnitab muuhulgas Kornilovi ja Svjazini Skype’i-vestlus. Nimelt edastas Svjazin seal uue lepinguteksti mustandeid ning ühel puhul olid teksti jäänud läti keelt puudutavad tingimused. Kornilov juhtis sellele kiiresti Svjazini tähelepanu.

Läti vastuluureteenistus DP ütles Postimehele, et nende teada rahastati sealset Baltnewsi Venemaalt ning selleks kasutati kolmandates riikides registreeritud ettevõtteid. «Meie info järgi oli Venemaalt pärit raha baltnews.lv peamine sissetulekuallikas,» ütles DP peadirektori asetäitja Ēriks Cinkus. Mitmetel teemadel lood, mille Kornilovilt tellisid Rossija Segodnja töötajad, ilmusid samadel päevadel samuti ka Läti ja Leedu Baltnewsides.

***

Veel huvitavam on Serbia ettevõtte SPN Media Solutionsi taust. Kolm aastat tagasi asutatud ettevõte on igal aastal näidanud 3,5 miljoni euro suurust müügitulu. Kogu raha pärineb seejuures «tegevusest muudes riikides». Majandusaasta aruannete järgi ühtegi töötajat ettevõttel ei ole. Ukraina kohtupaberid näitavad aga, et ettevõte on salaja rahastanud sealse RIA Novosti haru tegevust.

Ukraina eriteenistus SBU vahistas tänavu mais kohaliku RIA Novosti esinduse peatoimetaja Kirill Võšinski ning esitas talle süüdistuse riigireetmises. SBU heidab ette, et Ukraina kodanikust Võšinski osales Ukraina riigi vastases infosõjas Venemaa poolel ning tema juhtimisel avaldas sealne RIA Novosti 16 artiklit, mille «eesmärk oli ühiskonna lõhestamine, mässumeeleolude levitamine ühiskonnas ning etnilise vaenu külvamine».

Seejuures mängis Ukraina RIA Novosti rahastamisel väidetavalt olulist rolli just SPN Media Solutions. Ukraina kohtudokumentide registrist pärineva vara arestimise määruse järgi avastas SBU, et SPN Media Solutions kandis iga kuu 53 000 eurot vahefirmadele Ukrainas, mis omakorda edastasid raha just RIA Novostile.

SPN Media Solutionsi juhatajatena märgitud Tatjana Snegova ega Jevgeni Žestjannikoviga ei õnnestunud Postimehel ühendust saada. Ettevõte on registreeritud Belgradis advokaadibüroo Stanisic aadressile ning advokaat Tatjana Stanisici nimi figureerib ka ettevõtte asutamisdokumentides. Pärast kolme korda büroo ukse taga käimist ning mitmeid e-kirju vastas Stanisic, et tal ei ole voli SPN Media tegemistest rääkida. «Rääkimast keelab mind advokaatide eetikakoodeks ja sellest tulenev advokaadi-kliendi suhte konfidentsiaalsusnõue,» teatas ta kirjalikus vastuses.

***

Kuid tagasi Eestisse. Lisaks rahastamisele kirjutasid mitu Rossija Segondja töötajat Kornilovile üha jõulisemalt ette, millest ja mida tuleb kirjutada.

Hommik, 19. juuni 2015. Svjazini ja Kornilovi vestlus.

Svjazin: «San, vasta palun!»

Svjazin: «Aleksandr, anna endast märku palun!»

«Siin,» vastab Kornilov lõpuks.

Svjazin: «San, tere! Mul on ülesanne.»

Svjazin: «Iga päev tuleb kajastada kolme teemat neist viiest, mida me hakkame ütlema.»

Svjazin esitas kohe esimese nimekirja viiest teemast. Nimekirjas olid näiteks Venemaa-vastaste sanktsioonide laiendamine, Kreeka saatuse ja euroalast lahkumise võimaluse kohta kommentaaride küsimine, aga ka Vladimir Putini neljasilmakohtumised Peterburi majandusfoorumil.

Kornilovil ei jäänud muud üle kui vastata ülesandele ühele sõnaga: понятно. SELGE.

Juba juuli algusest ei jäänud Kornilovile isegi enam voli valida, millised kolm teemat viiest pakutust käsile võtta. Skype’i kaudu antud teemanimekirjades tekkis olulisemate järele venekeelne klausel обязательно – kohustuslik. Kohustuslike teemade hulka kuulusid sageli just sellised, mis näitasid pingeid Euroopa Liidus või USAs: näiteks Kreeka finantskriis ja pagulaskriis. Samuti olid kohustuslikud teemad, mis käisid Ukraina konflikti kohta ja Venemaa toetatud mässuliste piirkondade kohta.

Peale Svjazini jagasid korraldusi Liana Minasjan, Jasna Nagdalijeva ja Dmitri Lanin. Neist näiteks Minasjan on Rossija Segodnja töötaja, keda KAPO teab kui Balti riikide Sputniku väljaandmise eest vastutajat. Dmitri Lanin on käinud Tallinnas, et värvata Eesti Sputnikule ajakirjanikke – nii kirjutas Eesti Ekspress 2015. aastal.

Veel aasta tagasi eitas Minasjan igasuguseid seoseid Baltnewsiga, kuid kinnitas väljaandele Re:Baltica, et vastutab Baltimaade Sputnikute eest. Nüüd, pärast uusi küsimusi teatas Minasjan, et ta ei tööta enam Baltnewsiga ega ole üldse seotud Balti riikidega. «Kui soovite, edastan teie küsimuse endisele kolleegile,» ütles ta, kuid edaspidi enam ei reageerinud.

Kohustuslike teemade ettekirjutamisest sai argirutiin. Ühel korral saatis Svjazin Kornilovile aga nimekirja, kus olid kirjas 11 riigi propagandakanali päevateemad. Svjazini nimekirjas olid teemad peale Balti riikide ka Kõrgõzstani, Valgevene, Gruusia ning eraldi Osseetia, Moldova, Usbekistani, Kasahstani ja Aserbaidžaani Sputnikule. Eesti oli nimekirjas kaks korda: eraldi nii Baltnewsi kui ka Sputniku teemadega.

Postimehe analüüs näitas, et samal päeval ilmusid neis Sputnikutes lood tolleks päevaks ette kirjutatud teemadel. Kõrgõzstani Sputnik avaldas loo riigi ühest mõjukamast ärimehest Šaršenbek Abdõkerimovist, kellele kuulus varjatult luksuskorter Londoni tolle aja kõrgeimas pilvelõhkujas The Tower. Gruusia Sputnikul kästi kirjutada riigi naispoliitikute riietumisstiilist. Väljaanne sai sellega hästi hakkama, lugu sisaldas näiteid ja fotosid.

Osa teemade nimekirjast kõigile piirkonna Sputnikele. Foto: Pm

Moldovas tuli kirjutada kohaliku valuuta leu sõltuvusest rublast ja nafta hinnast. Selle tulemusel ilmus lugu pealkirjaga «Meie leu diagnoos: ühest sõltuvusest vabaks murdmine toob kaasa teise». Ette kirjutatud teemadel lugusid ei leidnud Postimees tol päeval vaid kahe riigi Sputnikus.

***

Skype’i-vestluste logid näitavad, et samal ajal kui Kornilovi juhitud Baltnews sai Moskvast iga kuu raha ja iga päev töökäsud ning pidi vastu esitama detailse aruande kuu jooksul ilmunud artiklitest ja nende loetavusest, manipuleeris Kornilov aruannetesse jõudnud lugejaarvudega. Nimelt ostsid Kornilov ja tema abiline ning sõber Aleksandr Dorofejev klikke, et bluffida Baltnewsi külastajate arv üles.

Dorofejev lähenes esimesele sellist teenust pakkuvale ettevõttele juba saidi avamiskuul, oktoobris 2014.

«Ma mõtlen teha alustuseks katse 2000 [klikiga] ja kui kõik on korras, siis juba 14 000 rubla eest. Kas need külastajad jagatakse ühtlaselt üle kogu päeva? Kui ma tellin 100 000, siis te jagate need laiali üle terve kuu?» küsis ta Skype’is vestluskaaslaselt nimega Раскрутка сайтов (veebilehtede promotsioon).

Katse läks asja ette ning äri jätkus. Dorofejevile öeldi, et ühe miljoni vaatamise tellimine maksab 10 990 rubla – ligikaudu 150 eurot. Skype’i-vestluse järgi esitas Dorofejev järgmiste kuude jooksul mitu tellimust. Märtsis 2015 teatas ta, et soovib alustada pikaajalist koostööd ning anda sisse ühe või kaks tellimust igal nädalal.

Enamik selliseid tellimusi tuli sisse anda kas e-posti teel või spetsiaalsel veebilehel, aga aeg-ajalt esitas Dorofejev neid ka Skype’i kaudu. Näiteks 18. veebruaril 2016 tellis ta 20 000 klikki, mis jaguneks viie päeva ja nelja artikli vahel, ühe kliki «lugemisaeg» artiklis pidi olema 90–120 sekundit. Üks lugusid, mille jaoks klikke telliti, kandis pealkirja «NATO abi Eestile ei pruugiks jõuda õigel ajal». Teine aga intervjuu Rahva Ühtsuse Erakonna asutaja ja toonase esimehe Kristiina Ojulandiga, kes lubas asuda võitlusse pagulaste vastuvõtmise vastu.

Kõnes Postimehega eitas Dorofejev klikkide ostmist ja ütles, et töötas Baltnewsis vaid toimetajana. «Kirjutasin ja avaldasin uudiseid, mida pidasin oluliseks ja huvitavaks,» ütles ta. Enda sõnul ei öelnud talle keegi, millest peab kirjutama.

Kui Dorofejev kuulis Skype’i-vestluste logidest, mis näitavad tema osalust külastajaarvude ostmisel, ütles ta, et see ei tähenda midagi. «Mul võib olla pilet Kuu peale, aga see ei tõesta, et ma oleksin Kuu peal käinud.»

***

Ehkki Postimehe valduses olevatest dokumentidest on kõige hilisemad 2016. aasta keskelt, näitavad avalikud andmed, et sama rahastusskeem jätkus vähemalt 2017. aasta lõpuni. Maksuameti ja politsei huviorbiiti sattunud Kornilov vahetas just 2016. aastal nähtavasti MTÜd, mis varifirmadega lepinguid sõlmis. MTÜ Altmedia asemel sai Baltnewsi väljaandjaks nüüd MTÜ Baltnewsmedia.

2016. aastal teenis see MTÜ annetuste ja toetustena kokku 136 800 eurot. Kuude peale laiali jagades teeb see täpselt 11 400 eurot ehk summa, mis varasemate lepingute järgi Venemaalt propagandakanalite väljaandmiseks maksti. Mullu kasvas Baltnewsmedia käive juba 155 508 euroni.

Tänavu 1. juunil ilmus kõigi kolme riigi Baltnewsis lakooniline artikkel, mis teatas, et veebilehe väljaandja muutus ning peatselt pannakse kokku uus toimetus. Samal päeval teatas Kornilov Facebookis, et tema meeskonna sidemed Baltnewsiga lõppesid. «Aitäh kõigile, kes olid meiega nende nelja aasta jooksul,» kirjutas ta.

Neli päeva hiljem jõudis Kornilov kokkuleppele Eesti prokuratuuriga. Dokumentide võltsimises süüdistatud mees pääses küll kriminaalkaristusest, ent tema asutatud ja juhitud MTÜ Altmedia sai karistada juriidilise isikuna. Kohtuotsuses seisab aga selgelt, et just Kornilovil oli kandev roll nii MTÜst raha maksuvabalt välja viimises kui ka sellega seotud dokumentide võltsimises.

Uute toimetuste komplekteerimise järel jätkab Baltnews ilmumist kõigis kolmes Balti riigis.

Loo valmimisel aitasid kaasa Inga Springe Lätis, Šarunas Cerniauskas ja Paulius Gritenas Leedus, Vesna Radojevic Serbias ja Vlad Lavrov Ukrainas. Osa andmetest koguti ühenduse Investigative Dashboard abil.

Baltnews ja Vene mõjutustegevus Leedu, Läti ja Eesti eriteenistuse aastaraamatutes

Leedu eriteenistus VSD
2017
Venemaa informatsioonipoliitikat Leedus tehakse Venemaalt rahastatud internetiportaalide sputniknews.lt ja baltnews.lt kaudu. Nende eesmärk on laiendada Venemaa mõju Leedu inforuumis, levitada läänevastast mõttelaadi ning kujundada Kremlit soosivat avalikku arvamust. 2017. aastal asusid need veebiportaalid Venemaa informatsioonipoliitika kujundajate ülesandel avaldama rohkem artikleid Leedus elava Poola vähemuse staatusest. Nad püüdsid õhutada etnilist vastandumist ja teravdada suhteid Leedu ja Poola vahel. Need väljaanded proovisid veenda oma auditooriumit, et Leedu diskrimineerib kohalikku Poola kogukonda, või jätta muljet, et Poola ei loobu territoriaalsetest nõuetest naabrite vastu.
2016
2016. aastal jätkas Baltnews.lt intensiivset tegevust Leedus. See veebileht tegi inforünnakuid Leedu vastu, kasutades ära ühiskondlikult tundlikke teemasid: holokaust, pagulased, terrorism ning etnilise vastandumise võimendamine. Veebileht ei püüdnud üksnes venekeelse lugejaskonna tähelepanu, vaid avaldas ka leedukeelse eriprojekti.

Läti vastuluureasutus DP
2017
Paralleelselt Sputniku Läti versiooniga jätkas tegutsemist Rossija Segodnja rahastatud baltnews.lv. Peatoimetajana jätkab Andrei Jakovlev. DP hinnangul jätkas see väljanne Venemaa geopoliitilistele huvidele vastava info levitamist Läti infoväljas.
2016
Baltnews.lv jätkas tööd Läti infoväljal (alates 2014. aastast). DP valduses oleva info järgi sai väjaanne raha Rossija Segodnjast. Sellegipoolest üritasid nii Rossija Segodnja kui ka baltnews.lv asutajad varjata Baltnewsi sidemeid Venemaa valitsuse omanduses oleva RSiga ning ühes sellega ka veebilehe peamist ülesannet: levitada Venemaa huve Läti infoväljal.
Arvestades, et baltnews.lv avaldas sageli infot Venemaa meediaväljaannetest ning veebilehtedelt, oli tulemuseks Venemaal toodetud info levitamine Lätis koos Venemaa geopoliitilisi huve toetavate sõnumite ja vaatenurkadega.

Eesti eriteenistus KAPO
2016
Balti riikide venekeelsetele elanikele suunatud ja varemgi kaitsepolitsei aastaraamatutes mainitud propagandaportaalide Baltnews tegevust koordineerib mitu Rossija Segodnja töötajat. Nad korraldavad peaaegu kogu portaali tööd ja selles kajastatavaid teemasid.
Koordinaatorid soovitavad regulaarselt teemasid ka Rossija Segodnja ametliku allharu Sputnik esindustele. Seeläbi koordineeritakse võrgustiku kaudu edastatavaid Venemaa sõnumeid. Lisaks kohustab Rossija Segodnja Eesti, Läti ja Leedu Baltnewsi portaali tegema koostööd Sputniku esindustega ning toetama ja dubleerima nende avaldatud uudiseid.
2015
Venemaa pöörab suurt tähelepanu oma sõnumite kajastamisele rahvusvahelises meedias. Sellele kaasaaitamiseks rahastatakse uute meediaressursside loomist välismaal, sealhulgas Eestis.
2013. aasta detsembris loodi Venemaa uudisteagentuuri RIA Novosti ja raadiokompanii Golos Rossii baasil Venemaa Föderatsiooni riiklik meediakompanii Rossija Segodnja. Alates 2015. aasta kevadest tegeleb Rossija Segodnja Eestis esinduse ning Sputniku eesti- ja venekeelse portaali loomisega. Sputniku tegevust Balti riikides suunab Rossija Segodnja töötaja Andrei Blagodõrenko. Eesti esindust kureerivad Moskvast Marina Perekrestova ja Liana Minasjan.
Analoogne näide on 2014. aasta sügisel Eestis, Lätis ja Leedus ühel ja samal ajal käivitatud Baltnewsi uudiseportaal.
2014
Venemaal on instrumendid välispoliitilise propaganda tegemiseks, kuid on ilmne vajadus neid täiustada, integreerida ja koostööd tugevdada. Instrumentidena nähakse eelkõige uusi välisriikidesse suunatud propagandakanaleid. Näiteks võib tuua Venemaa riikliku infoagentuuri Rossija Segodnja loomise 2013. aastal. Sellele eelnes ingliskeelse telekanali Russia Today loomine, mis (nüüd juba infoagentuuri Rossija Segodnja koosseisus RT nime all) edastab teleuudiseid ka araabia, hispaania ja saksa keeles.
Veel üks selline näide on Rossija Segodnja rahastatava Baltnewsi meediabrändi loomine Balti riikides. Nimelt käivitati Eestis, Lätis ja Leedus 2014. aasta oktoobris uus meediaprojekt: ühtse kaubamärgi Baltnews all alustasid tegevust venekeelsed portaalid baltnews.ee, baltnews.lt ja baltnews.lv.
Üks Baltnewsi projekti käivitajaid oli aktiivselt Venemaa naaberriikides mõjutustegevuses osaleva Euraasia Majandusühenduse Instituudi peadirektor Vladimir Lepehhin, kes käis 2014. aasta kevadel Eestis. Lepehhin kuulub Rossija Segodnja ja Aleksandr Zinovjevi biograafia instituudi loodud Zinovjevi klubisse. Selle Kremli propaganda ajutrusti kaasesimees on Rossija Segodnja peadirektor Dmitri Kisseljov. Kohtumistel Kornilovi ja teiste aktivistidega arutati Baltnewsi projekti käivitamist ja rahastamist.