Toom võrdles 1940. aastat Eestis värviliste revolutsioonidega

Yana Toom saates «Pühapäeva õhtu Vladimir Solovjoviga». Foto: Kuvatõmmis videost

Keskerakonna juhatuse liige Yana Toom võrdles pühapäeval eetris olnud Vene telekanali jutusaates 1940. aastal Eestis toimunut niinimetatud värviliste revolutsioonidega.

«Aga mis juhtus 1940. aastal - mulle tundub, et see oli tõenäoliselt midagi sellesarnast nagu meie mittearmastatud värvilised revolutsioonid - eliidi lõhenemine, demonstratsioonid - osa on poolt, osa vastu, kuidagi nii,» ütles Toom telekanali Rossija saates «Pühapäeva õhtu Vladimir Solovjoviga».

«Probleem pole selles, kuidas me vaatame 1940. aastal juhtunut, vaid selles, et me kanname okupandi narratiivi üle venekeelsele elanikkonnale. Seda tehakse täiesti konkreetse poliitilise eesmärgiga - osa elanikkonnast kõrvaldatakse sellega riigi juhtimisest ja see justkui sobib kõigile,» rääkis Euroopa Parlamendi saadik Toom.  

Tema hinnangul pole see, mis juhtus 1940. aastal tänapäeval enam tähtis, kuid ikkagi tekitab pingeid Eesti ja Venemaa vahel.  

Värvilisteks revolutsioonideks on hakatud nimetama 2000ndate aastate alguses mimtel pool endise Nõukogude Liidu vabariikides ja Balkanimaades toimunud poliiitlisi liikumisi, mis mõnes riigis - nagu Gruusia ja Ukraina - viisid võimuvahetuseni. Venemaa juhtkond on värvilisi revolutsioone karmilt kritiseerinud.

1940. aastal juunis toimus Eesti Nõukogude Liidu organiseeritud riigipööre, mille käigus astus ametisse Johannes Varese niinimetatud «rahvavalitsus», mis viis Eesti ebademokraatliku liitmiseni Nõukogude Liiduga ehk Nõukogude okupatsioonini.

Kes ehitas lauluväljaku? Nõukogude võim

Saates oli arutusel Eesti ja Läti justiitsministri eelmise nädala avaldus uurida Venemaalt kui Nõukogude Liidu õigusjärglaselt okupatsioonikahjude hüvitamise võimalust. Toomi hinnangul oli Urmas Reinsalu ja Dzintars Rasnačsi avaldus tehtud puhtalt sisepoliitilise eesmärgiga.

Toom rääkis saates, et eelmisel nädalal toimus Riias Eesti ja Läti valitsuse ühine istung. «Selle ürituse raames istusid koos maha Eesti ja Läti välisminister, kes tegid koos selle avalduse,» ütles Toom.

Ta märkis, et Lätis toimuvad seimi valimised 6. oktoobril ja Eestis järgmise aasta märtsi alguses, seega oli selle avalduse peamine eesmärk pälvida valijaskonna tähelepanu. Toomi sõnul ei oska ta täpselt öelda, kuidas on lätis, aga Eestis pole see teema päevakorral ning Reinsalu ja Rasnačsi avaldust tuleb võtta valimiste eelse deklaratsiooniga. Ta märkis, et kui praegusel Läti valitsusel on kompensatsiooni küsimisega tõisised plaanid, siis ei jõuaks nad seda teha, kuna praegune valitsus on ametis veel poolteist kuud.

«Uskuge mind, mitte keegi ei tule teie juurde raha järele,» ütles Toom Vene televisiooni saates.

Toom lisas, et kui esitada arve Stalini repressioonide ja küüditamiste eest, siis tõusetub ka teema, mis saab siia nõukogude ajal ehitatud objektidest, mida ehitati palju.

«Meil käis külas europarlamendi kultuurikomitee delegatsioon ja me käisime ringsõidul kultuuriobjektidel. Lauluväljakul küsiti, kes selle ehitas? Okupatsiooni ajal ehitati. Kes seal üleval mäe peal istub? See on Gustav Ernesaks, meil laulupidude juht, muu hulgas Stalini preemia kahekordne laureaat,» rääkis Toom.

Toom märkis, et ajaloolise õigluse taastamine tekitab omakorda ebaõiglust. Ta viitas Eestis toimunud omandireformile, mille käigus tagastati endistele omanikele ja nende õigusjärglastele nõukogude ajal ebaseaduslikult võõrandatud kinnisvara. Toom rääkis, et omandireform tõi kaasa kodutute armee, kuna inimesed aeti oma elukohtadest välja ja pärast ehitati nende jaoks munitsipaalelamud.

Saatejuht küsis Yana Toomi käest, kas ta kavatseb kandideerida presidendiks. Toom selgitas, et tal ei ole see võimalik, kuna Eestis võib president olla ainult sünnijärgne kodanik, aga tema sai kodakondsuse eriteenete eest. Toom selgitas, et Eesti ja Venemaa presidendi funktsioonid on erinevad ja erinevalt Venemaast ei langeta president taolisi otsuseid.

Küsimusele, kas Toomist saab Eesti peaminister, vastas ta: «Ei tea, ei tea».

Vaata saadet: