Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Andrus Kõresaar – klaaskuubikute ja ekspoporgandite mees

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Kõresaar ja kunstiakadeemia arhitektuurikonkursil osalenud töö makett.
Andrus Kõresaar ja kunstiakadeemia arhitektuurikonkursil osalenud töö makett. Foto: Tairo Lutter

Arhitekt Andrus Kõresaar on arhitekti poeg, kolmeaastase tütre isa ja lennundusfanaatik. Andrusansiplikult ratsionaalse olemisega mees ei näe ilu mitte uutes klanitud majakestes, vaid vanade tehaste roostes konstruktsioonides ja tööstusmaastike vormikordustes. Seda kõike võite isegi aduda, kui silmitsete tema loomingut Tallinnas Rotermanni kvartalis, Lennusadamas või Fahle majas.

Siiski võinuks kõik minna hoopis teisiti. Enne oma esimest läbimurret arhitektuuris oli Kõresaar lootustandev kunstnik, kes korraldas fotonäitusi ja installatsioone. Ja nii polegi põhjust imestada, et mees, kes mõtles välja maailma, kus putukad kavandavad oma elu pärast inimrassi hukku, kaunistas mõni aasta hiljem Eesti maailmanäituse paviljoni tuules kõlkuvate porganditega.

Linnas ringi vaadates tunneb teile kuuluva KOKO arhitektuuribüroo kätetöö ära selle järgi, et vanale majale on klaasist kuubik selga ehitatud.

Tagasi üles