«Me teame natside kuritegudest rohkem massimeedia tõttu. Kui me vaatame lähiajalugu, siis 20-30 aastat tagasi ei olnud natside kuriteod Euroopas ja Ameerikas sugugi niipalju teada. Neid muidugi teati, aga see ei olnud inimeste igapäevane teadmine ja üheselt mõistetav hukkamõist, nagu see on täna. See on meedia ja ka filmikunsti väga suure mõju tulemus,» ütles lähiajaloo režiimide kuritegusid uuriv Maripuu neljapäeval saates «Otse Postimehest».
Tema sõnul on ka totalitaarsete režiimide sümbolite tähendus ja teadvustamine paljuski massimeedia tekitatud. «Haakrist seondub keskmisele eurooplasele läbi perekonna kurvemate seikadega, Lääne-Euroopa inimesele ei ütle sirp ja vasar suurt midagi. Nende sümbolite edasikestmisel on meedial ja massitarbimisel oma mõju. Noor põlvkond, kes ei ole jõudnud mõelda nende märkide tähendusele, võib viisnurgaga või punatähega sümboolikat osta igalt nurgalt ja seda ka kanda, kuna ta näeb, et kõik ümberringi teevad seda. Miks tal siis peaks pähe tulema, et selle tähenduses on midagi halba?» rääkis ajaloodoktor. «Haakriste niimoodi ei müüda, ehkki ma arvan, et seda ei ostetaks mitte vähem, kui seda müüdaks. Aga ühiskonnakorraldus on selline, et seda ei müüda,» lisas Maripuu.
Ajaloouurija sõnul ei räägitud natside kuritegudest ja nende kuritegude sümboliks olnud holokaustist ilma propagandata kuigi palju tõtt. «Kui aga Eesti oli 1990-ndate ja 2000-ndate aastate alguses jõudnud soovini ühineda Euroopa Liidu ja läänemaailmaga laiemalt, siis tuli omaks võtta ka nende normid. Eesti ühiskond käib selles osas Euroopaga ühte jalga ja me räägime natsismiohvrite mälestuspäevadel neist kuritegudest, ehkki nad meie oma ajaloos ei omanud sellist tähtsust, nagu mõne naaberriigi ajaloos,» märkis Maripuu.