Ajaloolane: inimsusevastaste kuritegude hindamisel kehtib kaksikmoraal

Otse Postimehest - ajaloodoktor Meelis Maripuu Foto: Pilt videost, Erik Tikan

Lähiajaloos toime pandud inimsusevastaste kuritegude hindamisel kehtivad Euroopas siiani topeltstandardid ning natside kuritegusid teadvustatakse, teatakse ja tuntakse üldiselt rohkem, kui kommunistlike režiimide toime pandud kuritegusid, ütles ajaloodoktor Meelis Maripuu.

«Me teame natside kuritegudest rohkem massimeedia tõttu. Kui me vaatame lähiajalugu, siis 20-30 aastat tagasi ei olnud natside kuriteod Euroopas ja Ameerikas sugugi niipalju teada. Neid muidugi teati, aga see ei olnud inimeste igapäevane teadmine ja üheselt mõistetav hukkamõist, nagu see on täna. See on meedia ja ka filmikunsti väga suure mõju tulemus,» ütles lähiajaloo režiimide kuritegusid uuriv Maripuu neljapäeval saates «Otse Postimehest».

Tema sõnul on ka totalitaarsete režiimide sümbolite tähendus ja teadvustamine paljuski massimeedia tekitatud. «Haakrist seondub keskmisele eurooplasele läbi perekonna kurvemate seikadega, Lääne-Euroopa inimesele ei ütle sirp ja vasar suurt midagi. Nende sümbolite edasikestmisel on meedial ja massitarbimisel oma mõju. Noor põlvkond, kes ei ole jõudnud mõelda nende märkide tähendusele, võib viisnurgaga või punatähega sümboolikat osta igalt nurgalt ja seda ka kanda, kuna ta näeb, et kõik ümberringi teevad seda. Miks tal siis peaks pähe tulema, et selle tähenduses on midagi halba?» rääkis ajaloodoktor. «Haakriste niimoodi ei müüda, ehkki ma arvan, et seda ei ostetaks mitte vähem, kui seda müüdaks. Aga ühiskonnakorraldus on selline, et seda ei müüda,» lisas Maripuu.

Ajaloouurija sõnul ei räägitud natside kuritegudest ja nende kuritegude sümboliks olnud holokaustist ilma propagandata kuigi palju tõtt. «Kui aga Eesti oli 1990-ndate ja 2000-ndate aastate alguses jõudnud soovini ühineda Euroopa Liidu ja läänemaailmaga laiemalt, siis tuli omaks võtta ka nende normid. Eesti ühiskond käib selles osas Euroopaga ühte jalga ja me räägime natsismiohvrite mälestuspäevadel neist kuritegudest, ehkki nad meie oma ajaloos ei omanud sellist tähtsust, nagu mõne naaberriigi ajaloos,» märkis Maripuu.

Tema sõnul tuleneb natside ja kommunistide toime pandud kuritegude kaksikmoraal paljuski sellest, et siiani on Euroopa riikides inimesi, kes usuvad kommunistliku ideoloogia ilusse ja õnnetoovasse loomusesse. «Ideoloogiliselt usuvad mõned tänase päevani, et küllap kommunismi oleks võimalik hästi teha, aga kuritegu on kuritegu. Kui sa oled tuhandeid ja miljoneid inimesi ära tapnud, siis kas see, millise ideoloogia lipukirja all sa seda teed, muudab selle kuriteo suuremaks või väiksemaks? Pole vahet, kas mõrtsukas hüüab inimesi tapma minnes «Slava Stalinu», «Sieg Heile» või «Allahu akbar». Need on inimsusevastased kuriteod ja neid tuleb võrdväärselt hinnata,“ ütles Maripuu.

Ajaloolase sõnul on natsismi kuriteod rohkem tuntud ka seetõttu, kuidas erinevad riigid on neis kuritegudes osalenuid süüdi mõistnud, oma õiguspoliitikat kujundanud ja kuritegusid menetlenud. «Praegu tegeletakse sellega, et otsitakse üles 95-aastasi inimesi selle alusel, et ta oli koonduslaagri valvur. Selleks, et ei oleks topeltstandardeid, peaks leidma ka samu vanu või nooremaid inimesi, kes olid valvurid GULAGi süsteemis,» sõnas Maripuu.

Meelis Maripuu on uurinud natsistliku ja kommunistliku režiimi kuritegusid, ta on ka inimsusevastaste kuritegude uurimise ja avaldamisega tegelevate mittetulundusühingute juhtide hulgas.