/nginx/o/2018/08/24/11310519t1h0819.jpg)
Millega on tegemist? Kui öelda, et tegemist on practical-laskmisega siis jäävad paljud üllatunult ja küsivalt otsa vaatama - laskmine küll, aga mis see practical on? Mis eristab practical-laskmist klassikalistest laskedistsipliinidest?
Sisuturundus
TopGun lasketiir ja practical-laskmine – jõud, täpsus, kiirus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Practical-laskmine on ala, mida viljeletakse Eestis juba üle kümne aasta ning mis koondab ametlike klubide juures üle tuhande laskesportlase. Eraldi võisteldakse vastavalt käsirelva, vintraudse relva ja sileraudse relva distsipliinides. Võistluskalender on väga tihe ning aastaringselt toimuvad võistlused nii sise- kui ka välitingimustes. Spordiala annab relvaomaniku laskeoskustele uue kvaliteedi, mis seisneb eelkõige relva ohutus käsitsemises, tehnilistes ja taktikalistes oskustes ning mõttekiiruses ja täpsuses. Tähenduslikult võtab selle kvaliteedi kokku practical-laskmise kolm peamist komponenti - jõud, täpsus, kiirus.
Lisaks lasketäpsusele ja kiirusele lisandub practical-laskmise puhul relva kasutamise taktikaline külg – laskur peab oskama relva käsitseda väga erinevates situatsioonides – tegemist on väga tehnilise spordiga, kus lisaks varustusele peab sportlane tundma ka oma kehalisi võimeid. Nii treeningud, harjutused kui ka võistlusrajad koosnevad selliste erinevate situatsioonide kogumist. Aja peale tuleb läbida ülesehitatud rada võimalikult täpselt märke tabades. Raja läbimisel on laskurid oma taktikalistes otsustes vabad, aga järgida tuleb laskeharjutuse üldist kava ja reeglistikku ning muidugi reeglit number üks – ohutus. Ala on pealtvaatajatele atraktiivne ning suurematel võistlustel on arvestav määr kaasaelajaid.
Relva omamine algab relvakultuuri tundmisest
TopGun lasketiiru juhatuse liikme Einar Lillo sõnul on tiirus toimuva tegevuse üheks põhieesmärgiks laskespordi ja – harrastuse ning relvakultuuri edendamine, ehk siis relva omamine algab eelkõige relvakultuuri tundmisest, ohutusest, teistega arvestamisest ja vastutusest ning alles seejärel tuleb tehniline varustus, taktikalised oskused ja regulaarne treening. Nagu idamaade võitluskunstide austaja jaoks on tatami püha paik, millele astutakse austuse ja kummardusega, nii on ka lasketiir relvaomaniku jaoks pühamu, kuhu tullakse kaine pea ja puhta südametunnistusega ning lahkutakse veelgi parema inimesena.
/nginx/o/2018/08/24/11310518t1hfb9c.jpg)
Relvaomaniku moraalset vundamenti toetab mõtestatud ja regulaarne harjutamine
Kui moraalne vundament on laotud, tuleb edasi areneda ning astuda laskuri ja relvaomanikuna mööda treppi kõrgustesse. Lillo lisab, et igale relvaomanikule peaks olema tähtis regulaarne ja mõtestatud harjutamine. Üheks võimaluseks ongi liitumine practical-laskmise harrastajate ja sportlastega ning selleks korraldab TopGun lasketiir koos laskurklubiga Armatus 03.-04. ja 06. septembril IPSC (International Practical-Shooting Confederation on rahvusvaheline laskespordiorganisatsioon mis koondab eri riikide practical-laskmise spordialaliite) turvakursuse. Kursusele on oodatud kõik laskespordihuvilised ja tulirelva käsitsemise baasoskusi omavad inimesed, kes soovivad täiendada oma laskealaseid teadmisi ja oskusi, võtta osa practical-laskmise võistlustest või ühineda laskespordiklubiga.
Kelle jaoks ja millistes oludes on practical-laskmisest kasu?
Selle põneva laskedistsipliini kasuks räägib see, et sattudes kriisisituatsiooni, peab relvaomanik keskendama kogu oma tähelepanu eluliselt tähtsatele taktikalistele asjaoludele, mitte aga relva käsitsemise tehnilisele poolele. Seega peavad relva käsitsemisoskused olema viidud instinktide tasemele. See omakorda tähendab seda, et treeningutel ei saa keskenduda üksnes täpse lasu sooritamise harjutamisele, vaid arendama peab ka taktikalist mõtlemist – et leida ohutuim, kiireim ja efektiivseim viis aset leidva või võistlusrajal etteantud situatsiooni lahendamiseks ning olema valmis raja läbimisel toimuvateks ootamatusteks ja muutusteks.
Practical- laskmise klubi Armatus juhatuse liige Neeme Org lisab, et teenimatult on practical-laskmine jäänud Eesti spordimaastikul teatavas mõttes tahaplaanile ja märkamatuks, kuna ekslikult arvatakse, et tegemist on ohtliku ja pigem militaarse laskeharrastusega. Tegelikkuses pööratakse lasketreeningutel ja – võistlustel enim tähelepanu just ohutusele ja rajal olevate kohtunike peamiseks fookuseks ongi just ohutuse ja reeglite täitmise jälgimine. Ala harrastajate hulgas on küll ka militaarse taustaga sportlasi, aga tegemist pole kaugeltki kõige suurema erialarühmaga – mõneti üllatuslikult on palju inimesi näiteks hoopis kultuurivallast, IT sektorist ja pangandusest. Kuna laskedistsipliini üheks fundamentaalseks aluseks on turvalisusel põhinev "fair play", siis on meie üheks lähimaks eesmärgiks viia spordialaliit Eesti olümpialiikumise perre ning miks mitte tuua ka Eestisse rahvusvahelisi tiitlivõistlusi.
Practical-laskmine sobib kõigile – nii meestele kui naistele ja seda erinevas vanuses. Võistlustel tunnustatakse mitmeid erinevaid vanuseklasse – alates juunioridest (alla 21) kuni super seeniorideni (60+) välja. Põnevust lisab asjaolu, et laskeülesanded on kõigile samad ning pole harvad juhud, kus ühelt laskepositsioonilt teisele kiirelt liikuv väikesekasvuline nõtke naine saavutab parema tulemuse, kui treenitud lihastega mehemürakas
/nginx/o/2018/08/24/11310515t1h73a4.jpg)