Eestlaste ja soomlaste sõpruse küla

Enamuse elust Rõžkovo eesti-soome-läti külas elanud Elsa Jaanus on kui küla saatuse kehastus: elanikud lahkuvad siit sugulaste juurde linna või kalmistule. Lapselapsed viivad Elsa järgmisel nädalal Omskisse elama. Tagasi ta enam tule, isegi suveks mitte. Foto: Jaanus Piirsalu

Rõžkovosse pole üldse kerge pääseda, kuigi see pole mingi pärapõrgu. Läbi Siberi jooksva tiheda liiklusega ainsa maantee äärest on sinna vaid 25 kilomeetrit. Muldtee ja takso on ainsad, mis viivad eestlaste jaoks tõeliselt ajaloolisse Siberi külla Omski oblastis.

See on ajaloolaste poolt üksmeelselt esimeseks luteriusulistest ümberasujate asupaigaks nimetatud küla Venemaal. Luterlased asutasid küla 19. sajandi esimestel aastatel. Küll on aga lahtine, kes olid esimesed Tsaari-Venemaa loodeosa luterlased. Pretendente on kolm: soomlased, lätlased ja eestlased.

Mõni aasta tagasi monumentaalse raamatu «Siber ja Eesti. Jalaraua kõlin» avaldanud riigikogulasest ajalooprofessor Aadu Must väidab, et need olid eestlased. Esialgu on Must oma versiooniga selges vähemuses. Enamik arvab Rõžkovo esimesteks asukateks soomlasi.

Igal juhul on fakt, et Rõžkovo oli esimene Siberi küla, kuhu eestlastest ümberasujad üle 200 aasta tagasi jõudsid ning kus viimased eestlased elavad veel tänapäevani.