:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/11/06/6043379t1h65c1.jpg)
Abipolitseinike tahetakse kaasata kriminaalpolitsei töös ning anda neile lisaõigusi näiteks liiklusrikkujate kinnipidamisel ning elektrišokirelvade kasutamisel.
Abipolitseinikele tahetakse anda võimalus elektrišokirelva kasutada (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänasel riigikogu erakorralisel istungjärgul läbis eelnõu esimese lugemise. Eelnõu ühe algataja, riigikogu aseesimehe ja endise siseministri Kalle Laaneti sõnul võimaldab abipolitseinike pädevuste suurendamine muuta kogukondi turvalisemaks.
«Vabatahtlike roll politseitegevuses on aasta-aastalt kasvanud ning üha enam on inimesi, kes soovivad oma kogukonna turvalisuse eest seismisel rohkem panustada,» ütles Laanet. «Senine tegevus on toonud välja mitmeid seadusandlikke kitsaskohti, mis ei võimalda seda piisavalt efektiivselt kasutada.»
Laaneti sõnul vajab tänane seadus muutmist ning abipolitseinike õigusi ja pädevusi tuleb suurendada. «Näiteks ei saa pidada mõistlikuks tänast piirangut, mille kohaselt ei ole abipolitseinikul õigust liiklusrikkujat kinni pidada, kui selleks pole eelnevalt politseilt luba saadud. Samuti näeb eelnõu ette abipolitseinike kaasamise kriminaalpolitsei töös ning antakse õigus kontrollida narkootiliste või psühhotroopsete ainete kasutamist.»
«Abipolitseinikud mängivad üha suuremat rolli siseturvalisuse tagamisel. Anname neile vabatahtlikele võimaluse seda tööd tõhusamalt teha,» põhjendas Laanet eelnõu tähtsust.
Kehtiva seaduse järgi saab abipolitseinik abistada politseid korrakaitses ja liiklusjärelevalves. Eelnõu sõnastab selgemalt võimalused kaasata abipolitseinikku muudes tegevustes, näiteks kaasata kriminaalpolitsei töös. Iseseisvalt tegutsevale abipolitseinikule soovitakse anda lisaõigusi, näiteks õigus liiklusrikkuja kinni pidada. Praegu tuleb nendel reageerimiseks politseilt luba saada. Laiendada tahetakse ka abipolitseinike tulirelva kasutamise võimalusi ja volitada neid elektrišokirelvi kasutama. Samuti soovitakse eelnõuga ühtlustada politseiametnike ja abipolitseinike vormiriietust.
Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 näeb ette, et abipolitseinikke võrgustikku, eriti hajaasustusega piirkondades, tuleks laiendada ja tugevdada. Kuna abipolitseinike panus aasta-aastalt järjest suureneb ja neid peetakse järjest olulisemaks partneriks siseturvalisuse tagamisel, siis on oluline tagada paindlikud võimalused vabatahtlike kaasamisel.
Abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE) algatasid riigikogu liikmed Jaak Madison, Kalle Laanet, Jaanus Karilaid, Toomas Vitsut, Raivo Aeg, Uno Kaskpeit, Valdo Randpere, Külliki Kübarsepp, Margus Tsahkna ja Liisa Oviir.