/nginx/o/2018/08/21/11301818t1h8e9f.jpg)
11. juulil startis Arizona osariigist mehitamata õhusõiduk Airbus Zephyr S. See tõusis 20 000 m kõrgusele ja asus püüdma kestvuslendude rekordit.
Tellijale
Päikeselennuki uus rekordlend
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ammu enne seda, kui Euroopa lennukitootja Airbus asus katsetama päikeseenergia toel lendavate õhusõidukitega, juhtus vanakreeka mütoloogia järgi üks lugu. Nimelt ehitas insener Daidalos kuningas Minosele labürindi, sattus aga kuninga viha alla ja pidi Kreeta saarelt põgenemiseks valmistama endale ja oma pojale vahast ja sulgedest tiivad. Lennust joovastusse sattunud Ikaros tõusis liialt kõrgele, päike sulatas vaha, tiivad lagunesid ning Ikaros kukkus Vahemerre ja sai surma. Nüüd aga on inimkond Päikese lendamiseks taltsutanud.
Niisiis, 11. juulil startis Arizona osariigist mehitamata õhusõiduk Airbus Zephyr S. Tootja klassifitseerib lennukit akronüümiga HAPS (High Altitude Pseudo-Satellite), mida võiks tõlkida kui kõrgel lendavat satelliidisarnast vahendit.