Kui eelmisel aastal tõlgiti kogu pidu esimest korda Eesti laulupidude ajaloos viipekeelde, siis tänavu on lisaks viipekeel tõlkele kontserdi kava trükitud ka Braille kirjas (punktkiri ehk pimedate kiri), sest juba teist aastat osaleb peol Lõuna-Eesti Pimedate ühingu kümneliikmeline lauluansambel.
"Nemad on oma laulude tekstid kõik punktkirja trükkinud, sõrmede abil tekste lugenud ja nii laulud pähe õppinud," selgitas peo programmijuht Piret Aus.
"Loodame, et see innustab teisigi nägemispuudega inimesi meie peole tulema – nii kuulama, kui ka osalema!"
Ausi sõnul püüdleb peo korraldustiim selle poole, et pidu saab tulevikus kirjeldustõlke abil nähtavaks kõikidele pimedatele ja vaegnägijatele.
Juubeliaastal on peo repertuaari valitud laulud, mis olnud eestlaste südametes läbi aegade. Nii on osa neist sedavõrd tuttavad, et laulmiseks pole vaja isegi sõnu ette võtta. Ent osa laule on uuemad ning nii tuleb proovis paberilt näpuga järge ajada.
"On muusikat nii hingele kui lustimiseks," lubab Aus.
Nii osalistel kui publikul avaneb harukordne võimalus laulda armsaks saanud laule koos maestro Ivo Linnaga.
Tantsijaid suunab tänavu esimest korda professionaalne tantsujuht. "Oodata on vahvaid seadeid ja ka üks tore üllatus," märkis Aus.
Võrreldes eelmiste aastatega on tänavu peo korraldamisse kaasatud veelgi rohkem kohalikku kogukonda. Solistidena astuvad üles Viljandi muusikakooli lapsed ning saateansamblis mängivad kaasa muusikakooli õpetajad. Ka laulu- kui tantsuseadete kunstilised juhid on kohalikust kogukonnast: peo laulukooride dirigent, muusikakooli õpetaja Maarika Reimand ning TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tantsuõpetaja Paul Bobkov. Peol löövad kaasa ka muusikaosakonna ja kultuurhariduse osakonna tudengid.