:format(webp)/nginx/o/2018/08/20/11297450t1h6edd.jpg)
Esimesse klassi mineku eel peaks laps saama riigi immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritud tetravaktsiiniga difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu. Lapsi vaktsineeritakse vanemate nõusolekul, üha sagedamini seda aga ei anta.
«Laste, ka koolilaste vaktsineerimisel seisavad perearstidel ja kooliõdedel ees suured väljakutsed,» sõnas Tallinna Koolitervishoiu SA juhatuse liige Valentina Hazinskaja. Tema sõnul on vaktsineeritud laste arv vähenenud viimastel aastatel alla Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusliku taseme ja selline tendents levib kogu Euroopas.
Vaktsineeritavate arvu vähenemisel on mitu põhjust. «Kui rääkida lastevanemate hoiakutest, siis kõige rohkem keeldumise põhjusi on seotud hirmudega, et vaktsiinid on kahtlased, neil on kõrvaltoimeid, need on ohtlikumad kui haigus ise,» märkis Hazinskaja.
Tema sõnul arvatakse, et vaktsiinid sisaldavad ohtlikke aineid ja kutsuvad esile autismi või muid raskeid haigusi. Suur osa vaktsineerimisest keeldujatest on veendunud, et tema laps ei haigestu nakkushaigustesse, sest nende levik on minimaalne, ja milleks seepärast koormata lapse immuunsüsteemi.
Ka terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova tõi vaktsineerimisest keeldumise kaaluka tegurina esile nakkushaiguste ohu alahindamise. «Näiteks et gripp on kerge haigus; B-viirushepatiiti nakatumise tõenäosus on olematu; difteeriat enam ei ole. Leetritesse ja punetistesse, mida peetakse vääralt kergeteks haigusteks, ja läkaköhasse tasub haigestuda, et omandada eluaegne immuunsus,» loetles ta.
Pikaajalise kogemusega kooliõe Zinaida Kendra hinnangul pole paljud lapsevanemad näinudki selliseid vaktsiinvälditavaid haigusi, tüsistusi ega surmajuhte, mistõttu on kerged levima väärarusaamad vaktsineerimise vajalikkusest.
«Mõni keeldub vaktsineerimisest täielikult,» tõdes Kendra. Vaktsiinvälditavate haiguste praegused puhangud on varasematega võrreldes küll väikesed, kuid mida rohkem vanemaid otsustab lapse vaktsineerimata jätta, seda suuremaks võivad puhangud paisuda ja seda enam lapsi kannatab.
«Haigused ei ole kuhugi kadunud ja mõni juba peaaegu unustatud haigus hakkab tagasi tulema. Peale selle on inimesed hakanud rohkem reisima riikidesse, kus need tänaseni levivad,» lausus kooliõde.
Kui kool plaanib vaktsineerimist, siis küsib kooliõde lapsevanemalt kirjalikku nõusolekut.
Ühe doosina süstitav tetravaktsiin difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu tehakse üldjuhul lapsele perearsti juures vahetult enne kooliminekut. Kui seda ei ole õigel ajal tehtud ja laps läheb kooli tetravaktsiiniga vaktsineerimata, teeb selle vanema nõusolekul koolis kooliarst või -õde.
Hazinskaja sõnul on olnud juhtumeid, kus koolilapse vanem on esitanud kaebuse asutuse juhtkonnale, terviseametile ja ka haigekassale, et vanema keeldumise korral on kooliõde palunud keeldumisavaldust või muul viisil tülitab teda vaktsineerimise asjus.
Kui kool plaanib vaktsineerimist, siis küsib kooliõde lapsevanemalt kirjalikku nõusolekut. Niisamuti vaatab kooliõde lapse alati enne vaktsineerimist üle, veendumaks, et ta on terve.
«Kui vanemalt tagasisidet ei tule, siis võtab õde temaga ühendust ja räägib vaktsineerimise vajalikkusest,» selgitas Hazinskaja. Kui vanem keeldub oma lapse vaktsineerimisest ja kinnitab selle oma allkirjaga, aktseptib õde lapsevanema otsust.
«Osa vanemaid on nõus last hilisemas eas vaktsineerima ja lükkab selle edasi. See pole aga mõistlik, sest kuni vaktsiini saamiseni on laps haiguste eest kaitsmata,» selgitas Viimsi perearstikeskuse perearst Krista Kaarlõp. Tema sõnul kardetakse ka seda, et vaktsineerimine nõrgestab organismi ja muudab lapse teistele haigustele vastuvõtlikumaks.
«Arvatakse, et lapse immuunsüsteem on liiga nõrk ja vaktsiinid sisaldavad ohtlikke aineid. Kui laps sünnib, puutub ta esimesel elupäeval kokku miljonite mikroobidega, kusjuures üks mikroob mõjutab lapse immuunsüsteemi umbes 200–6000 valguosakese ehk antigeeniga. Kõikides riigi vaktsineerimiskava vaktsiinides on kokku ainult 130–150 valguosakest, seega on alusetu arvata, et lapse immuunsüsteemile on vaktsiinid koormavad,» rääkis Kaarlõp.
Vaktsiini üksikute kõrvaltoimete mõju pole perearsti hinnangul iial mõõdetav selle kahjuga, mida võib tekitada vaktsiinvälditav haigus. Kõige raskem vaktsineerimise kõrvaltoime on eluohtlik allergiline reaktsioon, mis tekib ühel inimesel miljonist ning on väga hästi ravitav adrenaliinisüstiga. Seetõttu soovitatakse pärast vaktsineerimist olla 15 minutit tervishoiuasutuses.
«Ma ei usu, et ükski lapsevanem tahaks oma last kaotada haiguste tõttu, mis on välditavad vaktsiinidega,» ütles perearst.
Enamiku vaktsiinvälditavate nakkushaiguste korral peaks vaktsineerimisega hõlmatus riigis olema vähemalt 95 protsenti. Suur vaktsineerimisega hõlmatus on terviseameti peaspetsialist Filippova sõnul oluline, sest nii väheneb märkimisväärselt haigustekitajate ringlus elanikkonnas. Selline tase kaitseb ka neid, kellele on vaktsineerimine vastunäidustatud või kellel teatud põhjustel immuunsus välja ei kujune.
Filippova soovitab lapse vaktsineerimise üle otsustamisel lähtuda ametlikest infoallikatest pärit teadmistest. «Pidage nõu oma lapse perearsti või vajadusel eriarstiga (lastearstid, nakkusarstid, allergoloogid-immunoloogid). Koolilapse puhul saab arutada ka kooliõe või kooliarstiga,» ütles ta.
Vaktsiinid, mis peaksid olema tehtud 1. klassiks
Tuberkuloos – üks doos BCG-vaktsiini tehakse sünnitusmajas või erandjuhtudel imikueas. Hilisem vaktsineerimine on mõttetu.
B-viirushepatiit – kolm doosi B-viirushepatiidi monovaktsiini: pärast sündi ning vanuses 1 kuu ja 6 kuud.
Leetrid, punetised, mumps – üks doos MMR-kolmikvaktsiini vanuses 1 aasta.
Difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, Haemophilus influenzae tüüp b – tehtud neli doosi viisikvaktsiini vanustes 3; 4,5 ja 6 kuud ning 2 aastat.
Difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit – üks doos tetravaktsiini tehakse vanuses 6–7 aastat, enne kooliminekut.
Allikas: terviseamet
:format(webp)/nginx/o/2018/11/12/11568810t1hb693.jpg)