Poliitliikumine vihjas erakonnastumisele

Pedase puhkekülas tegid ettekande Põlva endine maavanem Igor Taro (vasakult), riigikogu liige Margus Tsahkna ja Arengufondi kunagine juht Pirko Konsa. Foto: Mihkel Maripuu

Kahe nädala pärast selgub, kas liikumisest Eesti 200 saab erakond või mitte. Eilse arutelupäeva lõpus pooldas ideed kaks kolmandikku saalisolijatest, kõhkles kolmandik.

«Paar nädalat kaalume ja siis paneme jala maha,» kinnitas Eesti 200 üks eestvedaja, Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juht Kristiina Tõnisson Harjumaal Pedase puhkekülla tulnud umbes neljakümnele huvilisele, kelle seas kümmekond ajakirjanikku.

Küsimus, mis võis olla kohtumise kandvaim teema, pani mõttesse ka asjaosalised ise. Ühe ideena pakuti keset arutelupäeva välja sõnapaar personaalne riik.

«Riik peab võtma vastutuse sotsiaalkaitses, transpordis, hariduses. Et menetlusajad oleksid lühikesed, et oleksid head «tööriistad», et kohalikud saaksid ise otsustada,» kõlas ühe mõttena.

Kuidas seda inimesele lihtsalt selgitada? Mida üks või teine idee Tädi Maali jaoks maal või Igori jaoks Tallinnas muudab? Näiteks sellised küsimused tõstatati arutelusaalis.

Kriitika riigikogule

Riigikogu valimiste korra ja ministeeriumide töökorralduse muutmine võtaks aega vaid kaks aastat, kui alustada kohe aprilli algusest, leidis eksminister, fraktsiooniväline riigikogu liige Margus Tsahkna. Parlamendienamuseta aga nii suurt laeva pöörata ei saa ja nii jääb üks suur eesmärk vaid õilsa idee tasandile.

«Seni kuni riigikogus püsimise eesmärk on elustandardi parandamine või säilitamine, neid olulisi muudatusi ei tule,» ei jäetud kriitikat enda teada. Vastukaaluks on Eesti 200 käinud välja idee kehtestada ametiaja piirang, mis tähendaks, et parlamendisaadik võiks Toompeal olla kuni kaks ametiaega järjest.

Et ideed kätkevad endas mõttelaadi muutust, toonitati arutelude käigus korduvalt. Näiteks sellisel kujul: «Valitsus teatab uhkusega, et riigieelarve suurenes. See tähendab, et rahvalt võeti rohkem raha ära. Kas meie ühiskondlik ootus on, et valitsejad teatavad, et võtsime teilt rohkem raha või et suutsime vähema rahaga suurema asja ära teha?»

Samuti tõdeti, et keerulistest teemadest rääkida ei taheta – need olevat ebameeldivad ja ebapopulaarsed. Näiteks tööjõupuudus ja Eesti rahvastiku vananemine.

«Kui eeldame, et riigieelarve jätkab kasvamist, meil on probleem, me oleme eitusfaasis: kas suudame oma riiki tänasel kujul varsti ülal pidada? See on teema, millest keegi rääkida ei taha,» sõnas IT-ettevõtja Priit Alamäe.

«Poliitikud teevad ebapopulaarseid otsuseid läbi valu,» märkis Tsahkna, mõtiskledes, et seni, kuni arvamusliidrid arutavad, kas minna Lätti alkoholi järele või lubada inimestele raha rohkem kätte, on sellist põhimõttelist muutust väga raske läbi viia.

«See, mis te täna nägite, on pika protsessi kulminatsioon: on tekkinud ühine tugev meeskond, kes on suvi läbi oma visiooni eri nurkadelt lihvinud, käinud mööda Eestit ringi, küsinud ja uurinud,» võttis eilse arutelupäeva kokku Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Kristina Kallas.

Kui palju saab tõstatatud probleemide ja hulga ideedega arvestada suures 2019. aasta riigikogu valimiskarussellis? Kas kõigil neil lennukatel ideedel on sisulist, kandvat väärtust?

«Kui nüüd otsustame, et läheme valimistele, on see meist igaühe jaoks väga põhimõtteline otsus. See otsus ei tule täna siit, aga oleme väga lähedal, et see otsus ära teha,» ütles Kallas.

Valimiste ajal lubas Eesti 200 jätkata ideede lainel. «Meil ei ole ühelauselisi valmislubadusi, millega on võimalik homme uudist teha. Ja ma loodan, et ei tule ka,» lisas haridus- ja lõimumisekspert.

Eesti 200 arutelupäeval «Kõrgemad Eesti 200 kursused» esinesid peale eelnimetatute ettekandega ka Meelis Niinepuu, Jaak Laineste, Igor Taro, Rait Kuuse ja Pirko Konsa, ekspertidena osalesid kohtumisel teiste seas Liisa Pakosta, Aivo Adamson, Tarmo Valgepea ja Toomas Uibo.