Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Kaitsevägi pole kaotanud lootust kadunud rakett üles leida, otsingud jätkuvad (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Kaitsevägi otsib jätkuvalt Hispaania hävitajalt väljalastud AMRAAM-tüüpi raketi allakukkumiskohta, täna osaleb otsingutel kaks helikopterit ja maastikupatrullid.

Otsingud käivad Jõgevamaal piirkonnas, mis jääb Põltsamaa ja Jõgevamaa kanti. «Üldistades võib öelda, et kui võtta ette sama kolmnurk, mille Postimees joonistas raketi oletatava allakukkumiskohana, siis otsingud käivad selle kolmnurga ülemise poole sees,» ütles kaitseväe pressiesindaja kapten Aivo Vahemets Postimehele.

Oletatav ala Eesti kohal, kus kogemata lendu läinud rakett võis lennata.
Oletatav ala Eesti kohal, kus kogemata lendu läinud rakett võis lennata. Foto: Artur Kuus / Rannar Raba

Kopterite ja maastikupatrullide abil kontrollitakse vihjeid, et leida raketi allakukkumise koht. Kaitseväele laekub inimestelt vihjeid siiamaani.

7. augusti pärastlõunal lasi Hispaania hävitaja Eurofighter Pangodi kohal õhuharjutusalal eksikombel välja õhk-õhk tüüpi raketi põhja suunas. Lask toimus kuue kilomeetri kõrgusel kell 15:44. Juhtumi asjaolusid selgitab uurimine.

Kaitsevägi lõpetas täna pärast põhjalikku kontrolli tööd Endla looduskaitseala senises otsingupiirkonnas raketiosi või selle maandumisele viitavaid asitõendeid leidmata.

1. jalaväebrigaadi kaitseväelased kontrollisid ligikaudu 600-ruutmeetri suuruse ala metallidetektoritega ning seejärel ligikaudu 200 hektari suuruse ala visuaalse vaatluse teel.

«Kuna pinnasekihis oli palju valesignaale, siis koorisime ekskavaatori abil ligikaudu poolemeetrise pealispinna kuni savikihini ja jätkasime otsinguid süvadetektoritega,» ütles otsingutöid juhtinud kaitseväe demineerimiskeskuse ülem kapten Karmo Saar, kelle sõnul ei leitud ka kuni kuue meetri sügavusele näitava detektori abil raketile viitavaid signaale.

«Tegemist on tugeva savipinnasega. Arvestades raketi alumiiniumkonstruktsiooni, ei saanuks ta meie hinnangult seal kuuest meetrist sügavamale tungida,» ütles Saar.

Pärast ala kontrolli taastati ala endine seis parimal võimalikul kujul ning jätkati ligi poolekilomeetrise diameetriga ala visuaalset kontrolli, mis ei andnud samuti tulemusi.

Tagasi üles