Politsei- ja piirivalveamet (PPA) sai täna uue reostustõrjevõimekusega patrull-laeva, mis sai nimeks Raju.
Galerii: milline näeb välja uus patrull-laev Raju?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PPA kuulutus 2017. aasta aprillis välja laeva nimekonkursi, millele laekus 205 ettepanekut. Konkursile saadetud nimede seast valiti uuele laevale nimeks Raju. Raju ristiema on Eesti president Kersti Kaljulaid.
Riigipea sõnas, et Raju ristimise ja teenistusse võtmisega on PPA laevastik oma merereisiga jõudnud tänaseks punkti, kus kõik neli suuremat alust on uued või suhteliselt värskelt moderniseeritud. «See – uudsus ja moodsus – ei ole tingimata väärtuseks omaette, kuid tähendab, et kõik laevad on pidevalt valmis koheselt merele minema ja oma ülesandeid täitma. Sest vaid merel olles saab laevastik tuvastada võimalikke meie vetes liiklevaid kahtlaseid aluseid, turvata ja kontrollida väikesaari, kaitsta keskkonda või päästa meie vetes hätta sattunud meremehi. Samuti teha koostööd nii keskkonnakaitsjatega kui ka Eesti Mereväega ning seda igal ajal ja iga ilmaga. Kõiki neid ülesandeid hakkab täitma ka Raju vaatamata sellele, et nimetuse poolest on eelkõige tegemist reostustõrjelaevaga,» sõnas president.
Siseminister Andres Anvelti sõnul on tegemist ainukordse laevaga. «Ja mis kõige tähtsam – Eestis ehitatud laevaga! Laev on kaasaja tehnoloogia parim näide, ta on keskkonnasõbralik ja selle varustust saab kasutada erinevate siseturvalisuse ülesannete lahendamisel: lisaks merereostuse seiramisele ja likvideerimisele suudab laev ka tuld tõrjuda ja on võimeline suurõnnetuste puhul päästma üle saja inimese elu. Ma olen uhke selle kodumaise tippsaavutuse üle ja usun, et sellisest laevast võiks vabalt saada ekspordiartikkel ka teistesse riikidesse,» lisas Anvelt.
PPA peadirektori asetäitja Priit Pärkna sõnul on uuel laeval kaasaegne reostustõrjevõimekus, millega saab reostust nii lokaliseerida kui ka likvideerida. «Aastas juhtub umbes kümme väiksemat reostustõrje juhtumit. Samas juhtub aga mitmeid õnnelikke õnnetusi, kus reostus ei jõua vette. Need juhtumid hoiavad meid valmisolekus vajadusel sündmusele kiiresti reageerida,» lisas Pärkna.
Alus varustatakse uusima radariga, mis võimaldab pinnareostuse avastamise vähemalt viie meremiili kauguselt. Samuti on laeval külgvaatesonar, millega saab jälgida allveereostuse olemasolu või kontrollida torujuhtmeid. Lisaks reostustõrjele saab uus laev täiendavalt ülesandeks merepiiri valvamise, otsingu- ja päästetööd ning õiguskorra tagamise merealal. Pardal on kaks võimsat veekahurit, mida saab kasutada erinevate põlengute kustutamiseks.
«Soome lahel veetakse igal aastal üle 160 miljoni tonni kütust, lisaks on Tallinna lahel väga tihe laevaliiklus. See kõik tähendab, et laevastikul peab olema pidev valmisolek, et juhtumitele operatiivselt reageerida. Uue laeva kiirus on kuni 27 sõlme, mis aitab meil merepatrullide käigus poole kiiremini reageerida sündmustele ning saada paremat olukorra pilti merelt. Meil on ligi sada erinevat veealust, nii erineva suurusega laevu, kaatreid, mootorpaate kui ka hõljukeid. Raju annab meile veelgi suurema võimaluse Eesti mereturvalisuse eest maksimaalselt hoolt kanda,» sõnas Pärkna.
Uue patrull-laeva kogupikkus on 45 meetrit, laius üheksa meetrit ja süvis 2,6 meetrit. Laev maksab kokku 16 056 000 eurot ja seda rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel, millest 15 protsenti on Eesti riigi osalus.