/nginx/o/2008/12/22/108705t1h31ca.jpg)
Tallinna loomade hoiupaika tuuakse aastas ligi 2000 kassi, mistõttu ajutiselt võib kasside hoiupaika viimisel tekkida järjekord.
Tallinna loomade hoiupaika tuuakse aastas ligi 2000 kassi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõnikord on kassipuurid täis,» rääkis MTÜ Loomade Hoiupaik arendusjuht Rein Kikerpill Tallinna linnavalitsuse ajalehele Pealinn. «Hoiupaik planeeriti 80 kassile ja 50 koerale, kuid reaalselt on meil aga 120-150 kassi ja üle saja koera ning kõik lisapuurid on kasutusele võetud.»
«Jah, oleme süüdi, et me ei pane loomi kahe nädala pärast magama,» märkis ta. «Kui on ikka terved ja tugevad loomad, siis hoiame neid, me ei soovi endale tapamaja kuulsust.»
Kikerpilli sõnul muutub tegelikult hüljatud loomade probleem, eriti kasside osas, aasta-aastalt siiski veidi väiksemaks ning vähenemas on just linna avalikest kohtadest püütud kasside arv.
Kui selle aasta detsembri seisuga on hoiupaik aasta jooksul hoiule võtnud 1872 kassi ja 806 koera, siis mullu viis asutus sama ajaga enda hoole alla 2083 ja üle-eelmisel aastal lausa 2761 kassi.
Paljud Tallinnas ringi liikuvad hüljatud loomad, enamasti kassikolooniad, pesitsevad aga eramaadel, mille omanikud ei kiirusta loomakestele abi andmisega. Näiteks Tallinna südalinnas Viru tänaval asuva Apollo raamatupoe tagune siseõu näis kaua kuuluvat kassidele, kirjutas Pealinn.
Kikerpilli kinnitusel hulguvadki loomad täna pigem eraterritooriumidel, sest loomade hoiupaiga töötajad ei pääse sinna ligi ja neil pole õigust ilma omanikuta võõrast hoovist kedagi püüdma minna. Ta lisas, et loomade eraterritooriumilt äraviimise eest peavad maksma aga maa-ala omanikud.
Kikerpill selgitas, et ka elanikud saavad siiski kasside arvukusele piiri panna.
«Hoovi peal on tihti kassitädid, kes loomi toidavad,» ütles Kikerpill. «Neil, keda kassid usaldavad, on lihtne kassid kinni püüda, et nad meile toimetada. Me steriliseeriksime loomad ära ja pärast võiksid nad seal hoovis edasi elada. Siis ei pea tädid varsti hädaldama, et nad ei jõua oma pensionist enam kasvavat kassidehordi toita.»
Keskkonnaameti vanemspetsialist Triinu Saumi kinnitusel on mure just hulkuvate kassidega. Tallinna koerte kolooniad on likvideeritud, sest nemad on suuremad ja neid on kergem püüda.
Kassid poevad kõikvõimalikesse pragudesse, kust saab neid kätte ainult öösel ja söödaga lõksudesse meelitades, rääkis Saum.
Saumi sõnul kasutavad paljud riigid hulkuvate kasside arvu kontrollimiseks kõige efektiivsemat meetodit.
«Tavaliselt steriliseeritakse kõik leitud hüljatud loomad, et nad ei annaks rohkem järglasi,» märkis Saum. «Pärast lastakse kassid oma elupaika tagasi. Nii kindlustatakse, et naaberpiirkonna kassid ei tule sinna, omad kassid ei paljune, kuid nad hoiavad närilisi kontrolli all. Meil on muidugi külm kliima ja sel juhul peaks laskma loomi talvel ruumidesse.»