Kuigi täna avaldas ligi 60 inimest meelt, et Rapla maakonnahaigla sünnitusosakonda ei suletaks, kinnitas haigla nõukogu esimees Kalle Toomet, et nõukogu otsustas osakonna sulgeda juba järgmise aasta 1. jaanuarist.
Rapla haigla sünnitusosakond suletakse jaanuaris
«Haigla nõukogu otsustas enamushäältega alates 1. jaanuarist sünnitusosakonna teenuse sulgeda,» ütles Toomet. «Seonduvalt sellega peab juhatus esitama 12. detsembriks ka uue arengukava.»
Toomet rääkis, et laual oli kaks varianti, 1. jaanuar või 1. aprill, kuid otsus langes esimesele kuupäevale. Tema sõnul näitas tänane meeleavaldus, et paljud inimesed tahavad, et haigla seda teenust osutaks.
«Otsus pole sellest, et me ei taha seda teenust osutada, vaid sellest, et meil on sünnitajate hulk väike, see on haigla jaoks liiga kulukas ja toob juba aastaid miinust,» põhjendas Toomet.
Haigla juhataja Meelis Roosimägi lisas, et sünnitajate arv Eestis hakkab jälle langema.
«Haigekassa hinnad on sellised, mis ei võimalda hoida sünnitust püsti iseseisvana, kui on sünnitusi alla 300-350,» ütles Roosimägi. «Meil oli eelmisel aastal 217 sünnitust ja sel aastal liigume umbes samas graafikus. Aga, kui meil on 0,6 sünnitust päevas, siis personal peab olema majas ööpäevaringselt.»
Toomet rääkis, et haigla on otsinud võimalusi, kuidas maakonna sünnitajatele edaspidi abi osutada.
«Tugevdada tuleb günekoloogilist ehk ennetuse poolt ja teiselt poolt on vajalik kiirabibrigaadide suurendamine ja nende efektiivsuse tõstmine, et tagada sünnitajate erakorraline vedu Tallinnasse või lähimasse haiglasse,» rääkis Toomet.
Praegu on Raplamaal kolm kiirabibrigaadi, kuid Raplas vaid üks.
«See teeb meile ligi ühe kiirabiteenuse päevas juurde,» pakkus Toomet, kuidas osakonna sulgemine võiks mõjutada kiirabibrigaadi tööd.
Toomet lisas, et on suhteliselt ebatõenäoline, et sünnitusosakond Rapla haiglasse kunagi tagasi tuuakse.
Kuigi meeleavaldusel kurdeti, et mõttest sünnitusosakond sulgeda pole avalikkust piisavalt teavitatud ega asju avalikult arutatud, vaidles Roosimägi sellele vastu.
«Raplamaa leht Nädaline on sellest kirjutanud kolm korda, vallalehtedes kirjutame kah ja ka televisoonis olid klipid selle kohta,» ütles Roosimägi. «Täna ma kuulsin, et inimesed pole midagi sellest kuulnud. On erinevaid inimesi – need, kes on informeeritud ja need, kes ei ole.»