Terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri soovitas loetelu mürgiste taimede kohta otsida eelkõige Krista Kauri, Urmas Laansoo ja Taimi Puusepa kokku pandud raamatust «Mürgised taimed õues ja toas». Tema sõnul on need teadmised head mitte ainult lasteaednikele, vaid meile kõigile.
Mürgistusinfo lehel on eraldi välja toodud taimed, millega mürgistuse infoliin on kõige enam kokku puutunud ja pidanud elanikkonda või meedikuid nende osas nõustama, ütles Saluri. Seal lehel on välja toodud kokku tosin taime. Need on agaav, alpi kuldvihm, kee-palvehernes, putked, aga ka sellised levinud taimed nagu hapuoblikas, rabarber ja jänesekapsas, harilik sinilill, nartsiss, piibeleht ehk harilik maikelluke, priimulad ja nurmenukud.
Koduleht ka selgitab taimede mürgist mõju. Näiteks võib sinilille närimine või väikeses koguses maitsmine (sarnaselt võsaülasele) põhjustada põletavat tunnet suus ja neelus. Nartsissi kogemata maitsmise korral olulist mürgistust pole kirjeldatud, küll aga on mürgistusi esinenud täiskasvanutel, kui nad on nartsissi sibula ajanud segi söödava sibulaga.
Nurmenukkudel ja priimulatel on mürgised nii maavars kui juured ning nende maitsmine võib põhjustada seedehäireid.
Hapuoblika, rabarberi ja jänesekapsa kohta võib aga mürgistusinfo lehelt lugeda: «Ehkki enamasti peetakse neid taimi ohututeks, kuid kuna taimed sisaldavad oksalaate, võib ka nende suures koguses söömine põhjustada tervisehäireid.»
Teiseks soovitas Saluri tutvuda Eesti taimede lehekülgedel olevate mürktaimede loeteluga. See nimekiri on juba palju pikem, muuhulgas võib sealt leida näiteks hariliku hobukastani, hariliku kuslapuu, toominga, kollase ülase, kullerkupu, lodjapuu, luuderohu, nii võsa- kui metsülase, paakspuu, varsakabja ja palju muid.