/nginx/o/2011/04/28/567006t1hb955.jpg)
Valitsus otsustas täna, et avaliku sektori asutused peavad sõidukeid ostes ja liisides arvestama ka nende keskkonna- ja energiamõjuga. Muu hulgas tuleb arvesse võtta kütusekulu ja CO2 heitkoguseid.
Riik peab autosid soetades arvestama keskkonnamõju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Väga lihtsustatult öeldes: odav, aga meeletult bensiini neelav ja tossutav auto läheb riigile lõpuks kallimaks, kui pisut rohkem maksev, aga säästlik masin,» selgitas määruse mõtet keskkonnaminister Keit Pentus.
Autosid, busse ja raskeveokeid puudutavad nõuded lähtuvad just sellest loogikast ning aitavad säästa nii energiat kui ka loodust.
Ühtlasi annab riik tootjatele signaali, et keskkonnasõbralike sõidukite arendamine ja müümine on viljakas tegevussuund.
See omakorda annab lootust, et mõne aja pärast saame ringi liikuda juba oluliselt säästlikumate autodega kui täna.
“Transpordisektor tekitab täna suure osa kõigist õhkupaisatavatest kasvuhoonegaasidest. On loomulik, et riigisektor ei vaata siin lihtsalt pealt, vaid võtab võimalusel ise säästlikumad ja vähem saastavad autod kasutusse,» sõnas Pentus.
Keskkonna- ja energiamõju arvesse võtmiseks pakub määrus välja kolm võimalust: nõuded võib lisada hanke tehnilistesse tingimustesse, hanke hindamiskriteeriumite hulka või arvestada mõjud ümber rahasse.
Millist varianti kasutada, otsustab iga organisatsioon ise. Ka tegurite piirmäärad paneb paika hankija. Määrus puudutab kõiki riigihangete läbiviijaid ning jõustub üldises korras.