Riigikohus: «joobnud oleku» mõiste vajab määratlemist

Foto: SCANPIX

Riigikohtu halduskolleegium tühistas Viru vangla direktori käskkirja, millega mõisteti distsiplinaarkaristus vanglaametnikule, kes väidetavalt viibis teenistuses joobnud olekus. Kohtu hinnangul on see mõiste avaliku teenistuse seaduses määratlemata.

Riigikohus selgitas oma otsuses, et avaliku teenistuse seaduse (ATS) kohaselt on üheks distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine.

Riigikohtu halduskolleegiumi hinnangul on «joobnud olek» autonoomne ja määratlemata mõiste, mistõttu ei olnud politseiseaduses ja liiklusseaduses sätestatud joobeseisundi definitsioon kohaldatav, teatas kohtu pressiesindaja.

Riigikohus leidis, et avaliku teenistuse seaduses tuleb joobnud oleku all mõista alkoholi kasutamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Avaliku teenistuse seaduse paragrahv 84 punktis 1 sätestatud koosseisu tunnus «teenistuses joobnuna viibimine» ei eelda kindlat alkoholikontsentratsiooni veres ega väljahingatavas õhus. Seega pole sellist mõõtevahendi näitu, mille põhjal saaks automaatselt käsitada isikut joobnud olekus olevana, leidis riigikohus.

Joobnud olek eeldab isiku tüüpiliste kehaliste või psüühiliste funktsioonide või reaktsioonide muutumise tuvastamist.

Kohtutes ei vaieldud karistatud vanglaametniku indikaatorvahendi näidu üle. Ametnik tunnistas, et protokollis kajastati näit õigesti ning samuti seda, et ta oli eelmisel päeval tarvitanud alkoholi, kuid vaidles selgelt vastu järeldusele, et ta viibis teenistuses avaliku teenistuse seaduse mõttes joobnud olekus.

Kuna tuvastamata jäid muutused ametniku käitumises, tühistas riigikohus alama astme kohtute varasemad otsused ning Viru vangla direktori käskkirja. Nimelt polnud kohtu hinnangul õige karistamisel lähtuda liiklusseaduse regulatsioonist.