Rapla naised tahavad sünnitada kodulinnas

Umbes 60 noort naist ja meest kogunes täna Rapla maakonnahaigla juurde piketile, võideldes sünnitusosakonna plaanitava sulgemise vastu. Naised kardavad, et Tallinn on sünnitama sõitmiseks liiga kaugel ning sealsed sünnitusmajad kui tootmisliinid.

Umbes 60 noort naist ja meest kogunes täna Rapla maakonnahaigla juurde piketile, võideldes sünnitusosakonna plaanitava sulgemise vastu. Haigla nõukogu lubas vastava otsuse teha täna.

Kell 13 alanud ja tund aega kestnud meeleavaldusele olid peamiselt kohale tulnud noored naised lastega, ka mõned mehed, aga siiski noored inimesed. Meeleolu oli rahulik.

Kaasa olid võetud ka plakatid, näiteks «Ei taha autos sünnitada», «Uut elu ei saa mõõta rahas».

Haigla juhataja Meelis Roosimägi tuli välja meeleavaldajatele selgitama, miks on tarvis sünnitusosakond sulgeda – sünnitajaid on nii vähe, et majanduslikult pole selle osakonna ülalpidamine mõistlik.

Kohaletulnud vaidlesid aga talle vastu, et küsimus ei saa olla alati rahas ja tuleks arvestada naistega, kes peavad nüüd sõitma Tallinna või kuskile mujale kaugemale sünnitama.

«Haigla juhataja põhjendused ei veennud. Kui raha ei ole, siis tuleb mingisugused muid kulusid kokku hoida, teisi osakondi vähendada,» rääkis lapseootel Veronika Evardson. «Kui laste sünd on see, mis toob riigile maksumaksjaid juurde, siis peaks riik huvi tundma, et meil oleks sünnitusosakond edasi. Aga, miks ta ei tunne huvi? Suhtumine on täiesti ükskõikne.»

«Mul kui tulevasel sünnitajal on hirm, et kui mina hakkan siit Tallinna poole sõitma, siis kas minu lapse saatus on see, et ta peab autos sündima,» rääkis ta. «Kui see osakond siit kaob, siis inimesed lähevad Tallinnasse ära.»

Evardson ütles, et tema jaoks oleks Tallinnas sünnitamine kui tootmisliinil. «Tulevad-lähevad, tulevad-lähevad. Iga lapse jaoks on ämmaemandatel vähem aega,» ütles ta. «Esimese lapse puhul pühendati Raplas minu ja lapse jaoks sada protsenti aega.»

Evardsoni hinnangul pole sulgemise otsust avalikkuse ees piisavalt arutatud.

Ka Liidia Tšumitsev, kes on kolmest lapsest kaks Raplas sünnitanud, rääkis, et kui ta peaks minema Tallinnasse sünnitama, siis oleks tal hirm selle ees, kas ta jõuab üldse sünnitusmajja või sünnitab autos.

«Kui siin tegelevad minuga minule tuttavad arstid, kellega on suhelnud juba üheksa kuu vältel, siis seal sünnitan täiesti võhivõõra inimesega,» lausus Tšumitsev. «See on naistele emotsionaalselt väga raske.»

«Kui siin on neli naist kolme-nelja päeva jooksul, mil sünnitusmajas olen, siis seal on nelikümmend. Neil ei ole aega minuga tegeleda,» pakkus Tšumitsev.

Tema hinnangul pole raha kokkuhoid kuigi vettpidav argument.

«Käin tööl ja maksan makse. Milleks ma neid siis maksan?» rääkis Tšumitsev. «Siis ma lähen siit ära ja kirjutan ennast mujale sisse.»

Ka Meelika Sepmani haigla juhi põhjendused ei veennud.

«Absoluutselt mitte, sest nagu ma talle ütlesin, siis ma tahaksin näha, et haigla juhtkond teeb selleks omalt poolt kõik, et see sünnitusosakond jääks püsima – et nad tõesti üritavad luua paremaid tingimusi,» rääkis Sepman. «Kui siis tõesti miski ei mõju, siis ma saan aru, et tuleb kinni panna.»

Sepman sõnul on mõistetamatu, et kokku hoitakse laste arvelt.

«Võtame lastelt ära võimaluse sündida oma kodukohas,» rääkis Sepman. «Rahulikud maainimesed tahetakse viia sünnitama linna. Inimest, kes on harjunud olema omaette vaikselt maal, viiakse oma kõige intiimsemat tegevust tegema rahvarohkesse kohta.»

Sepman on sünnitanud Rapla haiglas kolm last ja ta kiidab sealseid töötajaid, kes teevad oma tööd hingega.