Eesti sillaeksperdid: sild ei kuku kokku vanusest, tõeline oht peitub raskeveokites

Genova kesklinnast läänes asunud Morandi sillal kulgenud A10 maanteel oli pidevalt tihe liiklus. Lõuna ajal toimunud varingu ajal oli sillal umbes 30 sõidukit. Foto: ANDREA LEONI / AFP

TTÜ emeriitprofessori ja maanteeameti sillainseneride sõnul ei loe sildade kokkuvarisemise puhul silla vanus. Sillainsener Olari Valteri sõnul on ohuallikaks veokijuhid, kes sõidavad ringi suurema koormaga, kui sildadel lubatud.

Maanteeameti teede arengu ja investeeringute osakonna sillainsener Taivo Kure sõnul oli Itaalias Genova lähistel asuva Morandi silla konstruktsiooni ehitus ebatavapärane. Tema sõnul oli silla sõiduosa rajatud kõrgetele sammastele, moodustades nii raamsilla ja vantsilla, kus osa sõiduteest ripub vantide abil kinnitatuna kõrgetele püloonidele.

«Tõenäoliselt selle kohta maailmale laia infot ei jagata, mis seal nende konstruktsioonis tegelikult viga on olnud, et kogu aeg on remonditud,» ütles maanteeameti Ida regiooni ehitusosakonna sillainsener Olari Valter.

Sillainsener Kure sõnul on võimalik, et Morandi silla kokku varisemise põhjuseks võis olla kokkusattumus. «Kuna sild oli autoliikluse all ka pidevalt ülekoormatud, eks nii halb ilm, suur autoliiklus ja ehitusvead said sillale saatuslikuks,» arvas Kurg, lisades, et ennatlikke järeldusi ei saa teha enne ekspertiisi saabumist. Tema sõnul teostati peale silla valmimist Morandil pidevalt remonttöid ja konstruktsioonide tugevdustöid, et sild püsiks, viimane remont tehti 2016. aastal.

Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Siim Idnurme sõnul võib esialgse info põhjal olla Morandi silla kokkuvarisemisel mitu põhjust – probleemid konstruktsioonidega, liikluskoormuse suurenemine või ebasoodsad keskkonnatingimused.

Sillainsener Valteri hinnangul tundub esmapilgul Morandi silla konstruktsioone ja skeeme vaadates, et sillale valitud põhimõtteline skeem ei sobi sellisesse keskkonda. «Ühelt poolt siis nii-öelda suurte jõgede kallastel ja teiselt poolt siis võib-olla natuke ka tormi ja tuule meelevalda,» selgitas Valter.

Kasuahned veokijuhid ohustavad sildu

Sillainsener Valteri sõnul võivad insenerid teha küll kõik endast oleneva selleks, et Eestis midagi Morandi silla juhtumiga sarnast aset ei leiaks, kuid vastutus lasub ka silla kasutajatel. «Vabandan väljenduse eest, aga kasuahned palgiveokijuhid, kes nagu meedia teatel on nähagi, et lubatud 44 või tänaseks 52 tonni asemel sõidavad ringi 80 tonniste koormatega, siis selliste eest ei ole me mitte mingil juhul kaitstud,» ütles Valter. Ta lisas, et ajaloost on teada mõned juhtumid, kus Eestis on sild liigse koormuse tõttu kokku varisenud.

Morandi sild ehitati valmis 1967. aastal. Valteri sõnul ei pruugi aga silla vanus tingida seda, et sild kohe kokku kukub. «Paraku tuleb tunnistada seda, et varasematel perioodidel, aastal 1920-1950 ehitatud sillad on paremas konditsioonis, kui just seal 1965-1985 ehitatud sillad,» ütles Valter, selgitades, et sel ajal oli riigivõim erinev, mis tingis omakorda erinevad ehitusmeetodid.

Emeriitprofessor Siim Idnurme sõnul on üldiselt sildade projekteeritud elueaks sada aastat. «See ei tähenda, et siis sillad varisevad, vaid sildade kandevõime ei vasta muutunud liikluskoormusele ja sageli on sildade laius ebapiisav,» selgitas professor.

«Ega sillad ei kuku kokku vanusest,» ütles Kurg, lisades, et Eestis on kõige vanem riigiteel olev sild aastast 1847. Näiteks üks pikimaid sildu Eestis – Tartu Sõpruse sild või Pärnu maantee viadukt – on koostatud tüüpprojekti järgi ja selliseid sillalahendusi on ehitatud aastakümneid, ütles Kurg.

«Tuleb tunnistada ka seda, et täna suurem osa ümberehitatavatest sildadest ehitamegi ümber meie ka just halva ehitustööde kvaliteedi tõttu, mitte just silla vanuse tõttu,» tõdes insener Valter. Tema sõnul on tavalisemateks sildade ehituse käigus tekkinud vigadeks tööde kvaliteet – materjalid, mis ei sobi antud keskkonda, teiselt poolt ka halb koostöökvaliteet, mis saab Valteri sõnul tavaliselt määravaks.

Emeriitprofessor Idnurme hinnangul on eesti raudbetoon- ja terassildade olukord üldiselt rahuldav, kuid need vajavad regulaarset hooldust ja jälgimist. Ta lisas, et hästi projekteeritud silla ülevaatusteks ja teenindamiseks võib kuluda aastas umbes kaks protsenti selle esialgsest maksumusest. Silla vananemisega need kulud suurenevad.

Maanteeameti andmeil oli Eestis 2015. a riigiteedel 997 silda ja see arv on pidevas muutumises. Enamik Eesti sildu on raudbetoonist, lisaks raudbetoonist sildadele on veel terassildu ja puitsildu. Eesti pikimad sillad on Tartus asuv Sõpruse sild pikkusega 488,2 meetrit ja Ihaste sild pikkusega 400,4 meetrit. Eesti vanim sild on Kuressaare kivist Suursild, mis valmis umbes 1820. aastal. See on ühtlasi Eesti suurim, pikim ja vanim kivisild.