Riigi juubelist jäid meelde öölaulupidu ja uued ühekroonised

Öölaulupidu jäi juubeliaastast kõige enam meelde. Foto: Mihkel Maripuu

Terve aasta kestnud riigi 90. aastapäeva tähistamisest jäi inimestele kõige enam meelde augustis toimunud öölaulupidu «Märkamisaeg», aga ka uued ühekroonised mündid.

Juubeliaasta ülekaalukalt meeldejäävaim üritus oli televisioonis laialdaselt kajastatud öölaulupidu «Märkamisaeg», mida mainis ligikaudu pool elanikkonnast, selgus riigikantselei tellimusel valminud uuringust.

Teise olulise sündmusena meenus inimestele uute juubeliaasta logoga ühekrooniste müntide käibeletulek, mida mainis 16 protsenti vastanutest.

Lisaks neile sündmustele seostasid inimesed vabariigi juubeliaastat veel ka 24. veebruaril ja võidupühal toimunud paraadidega, aga ka Rakveres toimunud punklaulupeoga.

Ligi kolmandikul küsitletutest ei tulnud detsembri alguses meelde ühtegi juubeliaasta üritust. Riigi juubeli tähistamisel osales ise iga viies vastaja.

Uuringu läbiviinud TNS Emori hinnangul on juubeliaasta vastuvõttu viimaste kuude jooksul tugevalt mõjutanud majanduskriisiga seotud negatiivsete uudiste laviinina suurenenud hulk.

Selle tulemusena on paarikümne protsendi ulatuses muutunud hinnangud juubeliaasta üritustele ebamäärasemaks või negatiivsemaks.

Siiski tekitas juubeliaasta tähistamine positiivseid emotsioone 75 protsendile vastanutest.

Nii nagu on Eesti elanike üldised hoiakud oma praegusele elule ja tuleviku suhtes muutunud kriitilisemaks, nii nõustuti ka detsembris eelmiste uuringutega võrreldes oluliselt vähem iseloomustama Eesti riiki ja Eestis elavaid inimesi positiivsete sõnadega.

Etteantud omadussõnade nimekirjast kasutaks ligikaudu pooled küsitletutest Eesti iseloomustamiseks järgmisi omadusi nagu elujõuline, teotahteline ja uuendusmeelne.

Telefoniküsitlus viidi läbi 9. kuni 11. detsembrini ning vastajate seas oli 500 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat.