/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/09/23/763354t1h0567.jpg)
Tänane Postimees kirjutas, et kaitseministeerium kavandab suurt reformi, mille üheks osaks on kaitseväe efektiivsuse tõstmiseks erasektori kaasamine selle toetustegevustesse. Riigikogu riigikaitsekomisjoni juht Mati Raidma kiidab selle suuna heaks.
Raidma kiidab erasektori kaasamise kaitseväe tegevustesse heaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks, et muuta kaitsevägi efektiivsemaks, plaanib kaitseministeerium hakata tulevikus osa tugiteenuseid sisse ostma erasektorilt.
«Mis puudutab erasektori kaasatusse, siis suhtun sellesse positiivselt,» ütles Raidma. Ta lisas, et optimistlikumalt tuleks vaadata Eesti kaitsetööstuse tulevikku, et selline spetsiifiline nišš saaks Eestis areneda ja muutuks turul tegijaks.
«Ma isiklikult arvan, et see pole pelgalt Eesti riigikaitse küsimus, vaid see on kogu Eesti majanduskeskkonna küsimus,» sõnas Raidma. «Taolised spetsiifilised nišid nagu riigikaitse, on hea näide, kus meie ettevõtlusel on palju potentsiaali.»
Erukindral Urmas Roosimägi tõi ühe ohuna välja võimaliku olukorra: kriisi puhul võivad ettevõtted laiali joosta. See tähendab, et kui tuleb sõda, ei pruugi meil enam vajalikke tugiteenuseid olla.
«See on naivistlik joonistus,» sõnas Raidma. «Kui läheb olukord keerulisemaks ja tekivad kriisisituatsioonid, siis tänane stereotüüp on see, et kõik teised põgenevad ja jätavad oma tööd tegemata. Ma olen kindlal veendumusel, et see on pettekujutelm. Käies kriisikeskkondades, näiteks Afganistanis, siis on pilt hoopis teine.»
Ta seletas, et kui me oleme viimasel ajal hakanud kasutama laiapõhjalise riigikaitse mõistet, siis see tähendabki, et lisaks kaitseväele, on riigikaitses koht ka teistel eluvaldkondadel, riigistruktuuridel, erasektoril ja vabatahtlikel.
«Nende rolli olulisuse tõstmine on tuleviku arengute märksõna,» rõhutas Raidma. «Riigikaitset ei saa arendada isoleeritult ainult kaitseministeeriumis ja kaitseväes.»
Kas sisseostetud teenus võib tähendada kvaliteedi langust? «Kuna Eesti riigikaitses pole sellist arengut ajaloos olnud, on kerge ebausk mõistetav,» vastas Raidma. «Samas olen ma veendunud, et kui asja teha korralikult ja kõiki aspekte arvestades, siis on sel asjal tulevikku.»
Raidma ütles, et andes professionaalsed asjad professionaalidele, tõuseb ka kvaliteet või vähemalt õigus seda nõuda. «Olles piisavalt palju ühisköögis kartuleid koorinud, vorm seljas, ei näe ma, miks taolised protsessid peaksid jätkuma,» sõnas ta.