Tilsi õpetajad tulevad võitlema maine eest

Otse pintsli alt tulnud plakateid näitasid eile Tilsi põhikooli õpetaja Olev Veberson (vasakul) ja direktor Aivo Roonurm. Täna on nad nendega juba Tallinnas õpetajate meeleavaldusel. Foto: Kristjan Teedema

Põlvamaa Tilsi põhikooli külmas õpetajate toas (koolivaheajal peab kütte pealt kokku hoidma!) istusime eile kolme õpetajaga kuuest, kes tänasele meeleavaldusele sealt tulemas. Aivo Roonurm on maakooli direktor, Olev Veberson ja Eve Hütt õpetajad.

Roonurme kurvastab eelkõige suhtumine, et õpetajad oleks justkui ühiskonna ülalpeetav osa, kellele antakse, kui midagi üle jääb või parasjagu võimalik on. Seetõttu ei olegi kõige tähtsam rääkida, kui palju praegu õpetajatele palgalisa täpselt anda, vaid oluline on, et muutuksid väärtushinnangud laiemalt.

Ka Veberson ütleb, et meeleavaldusel ainult õpetajate palgast rääkida on liiga vähe. Küsimus on õpetaja prestiižis. Tema sõnul on aegade algusest kehtinud, et õpetaja peab olema õpilasele eeskujuks.

«Kuvandina peaks õpetaja olema õpilase silmis see, kes on edukas, see garanteerib poole õpitulemusest,» ütleb ta. Aga mida aeg edasi, seda raskem on õpetajal õpilast ära petta. «Kui õpetaja ikka kolm-neli aastat järjest sama pintsaku ja roostes Opeliga kooli tuleb, siis on raske noortele selgeks teha, et tema ongi eeskuju, kelle näidatu poole püüdlema peaks.»

Võrdlus ülima vaesusega

Ta ei ole ka üldse rahul, kuidas manipuleeritakse avalikkuses õpetajate palkade statistikaga, mille järgi olevat Eestis ainult üks maakond, kus õpetajad saavad alla keskmise palka. Seejuures ei arvestata tema sõnul, kui paljud õpetajad töötavad sisuliselt 1,5 kohaga, mis ei ole normaalne.

Kas õpetaja palk ei ole maal teiste inimestega võrreldes siiski praegu suhteliselt konkurentsivõimeline? Veberson ütleb, et kui hakata ülima vaesuse taustal vaesust hindama, siis võib see isegi rikkusena tunduda. Aga nii on libe tee arutada.

Ta ütleb ka seda, et koolivaheajad kuluvad paljudel õpetajatel täielikult selleks, et teha muud tööd, mis toob elatusvahendeid. «Kaks suvekuud rabatakse tööd teha nagu hull, siis on võimalik ülejäänud aja riiki teenida. See on reaalne situatsioon,» räägib ta. «Ja hakkab juba endalegi vahepeal normaalne tunduma, ehkki see pole normaalne.»

Veberson on ka vallavolikogu kultuuri- ja hariduskomisjoni juht. «Oleme oma vallas üle elanud selle valusa otsuse, et kaotasime ära teise kooli,» meenutab ta. «Me oleme Põlva maakonnas suuruselt teine põhikool mõne õpilasega alla saja. Aga ikka on ääretult kitsas.»

Kui räägitakse kahest protsendist SKTst kaitsekuludele, siis Vebersoni sõnul samas öeldakse, et põhiline relv on ikkagi sõduri kaitsetahe. Seda aga peavad eelkõige kasvatama inimeses pere ja kool. «Ma ei ütle, et peaks sealt kahest protsendist tingimata ühe haridusele võtma, aga midagi sellist võiks ju tegelikult mõtteliselt olla,» arvab ta.

Aeg endast märku anda

Hütt ütleb, et praegune aeg, kus õpetajal on jäänud väga kitsas valik mõjutusvahendeid, sisuliselt ainult hea sõnaga kasvatamine, esitab õpetajatele eriti kõrged nõudmised. Samas ütleb ta, et õpetajatöö talle lihtsalt meeldib ja ta tahab seda teha, mitte näiteks minna Soome koristama.

Häiriv on Hüti meelest selline mentaliteet, et mis te ikka sinna meeleavaldusele lähete, nagunii midagi ei muutu. «Minu meelest on aeg mitte ainult õpetajatel, vaid kogu Eesti elanikkonnal endast rohkem märku anda,» räägib ta. «Asi pole nii, et me nüüd ainult õpetajatena läheme ja kisame endale raha juurde.»

Pikka sõitu pealinna õpetajate meeleavaldusele tasub Hüti meelest igal juhul ette võtta. «Mul kui elupõlisel tilsikal on hetkel tunne, et on olemas linnriik Tallinn ja siis võib-olla veel kuskil Tartu või Pärnu,» räägib ta. «Aga Võru-, Põlva- ja Valgamaad küll kellelegi tarvis ei ole.»

Aaviksoo ettepanek
Minister Jaak Aaviksoo tegi ettepaneku kirjutada alla kohalike omavalitsuste, õpetajate liitude ja haridusministeeriumi ühisdeklaratsioon.

1. Osapooled jätkavad ühiseid jõupingutusi konsensuse saavutamiseks õpetajate töötasu alammäärade osas, sel eesmärgil kohtutakse regulaar­selt vähemalt kord kahe kuu jooksul.
2. Osapooled on ühel meelel, et täiskoormusega töötava kvalifitseeritud õpetaja keskmine palgatase peaks olema 20 protsenti kõrgem riigi keskmisest palgast, ning tegutsevad ühiselt selle saavutamise nimel.
3. Osapooled väljendavad muret, et paljude õpetajate hinnangul on nende töökoormus liiga suur, ning loovad ühise töörühma õpetajate koormuse väljaselgitamiseks ja selle vähendamiseks.
4. Osapooled on valmis koostööks koolikorralduse optimeerimisel olukorras, kus õpilaste arv on üle kolmandiku vähenenud, samas kui õpetajate ja koolide arv märgatavalt vähenenud pole. Osapooled näevad koolikorralduse ülevaatamises olulist võimalust punktides 1 ja 2 toodud eesmärkide saavutamisel.