Õigusteadlane Savisaare protsessist: ringkonnakohtul pole selliseks otsuseks seaduslikku alust

TRT02: JAAN GINTER : TARTU, EESTI, 11APR16 - Pildil Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Kriminoloogia professor Jaan Ginter usub, et kuigi ringkonnakohtu otsusel jätkata kriminaalmenetlust Edgar Savisaare osas pole seaduslikku alust, on menetluse jätkamine siiski vajalik.

Tallinna ringkonnakohus leidis tänase määrusega, et kriminaalmenetluse lõpetamine Edgar Savisaare osas tema terviseseisundi tõttu on olnud ennatlik. Kohus saatis kriminaalasja tagasi maakohtule kohtumenetluse jätkamiseks.

«Kohtumenetluse lõpetamine tervisliku seisundi tõttu peaks olema edasikaevatav, aga sellest, et ringkonnakohus nii arvab, ei pruugi piisata. Praegu ringkonnakohtul selle tühistamiseks seaduses otsest alust pole. Seadus ütleb, et neid määrusi, mis kohtud teevad süüdistatava taotluse alusel, neid edasi kaevata ei saa,» ütles Ginter.

Ta tõi välja, et on kaks erandit, mille puhul saab edasi kaevata süüdistatava taotluse lahendamise asju: taotlused menetluse kiirendamiseks ja taotlused menetluse lõpetamiseks mõistliku aja möödumise tõttu. «Riigikohus on ühes kaasuses öelnud, et need ongi kaks ainust erandit, millal süüdistatava taotluse kohta tehtud määrust edasi kaevata saab,» ütles Ginter.

Savisaare kaitsja Oliver Nääs ütles, et kaebab ringkonnakohtu otsuse edasi riigikohtusse.

Ginteri tõdes, et riigikohtul pole ringkonnakohtu lahendi otsust lihtne jõusse jätta, sest nad peaks oma varasemat positsiooni muutma. «Seadus peaks olema teistsugune. Aga praegne seadus ringkonnakohtu jaoks väga head võimalust sellist lahendit teha ei jätnud,» ütles Ginter.

• Kohus: ühe eksperdi eriarvamus ei saa kummutada komisjoni enamuse arvamust

«Mis nüüd edasi saab? Ma olen nõus ringkonnakohtuga, et ühe eksperdi eriarvamusest ei piisa, et menetlust lõpetada. Mina ise oleks oodanud, et juba maakohus oleks sellise arvamuse lahknemise puhul taotlenud uut ekspertiisi, kus oleks olnud mitu endokrinoloogi,» ütles Ginter. Tema arusaamist mööda pole ringkonnakohus seda teemat piisavalt puudutanud ja usub, et maakohus saab ise seda teemat edasi arendada.

«Sest praegu ringkonnakohus ütleb, et on ühe eksperdi eriarvamuse võib komisjoni puhul arvestamata jätta, aga kui see eriarvamus ütleb, et inimene võib ära surra kohtumenetluse tõttu, siis seda eriarvamust lihtsalt, ilma vastava eriala teisi arste kaasamata kõrvale jätta ei saa,» ütles Ginter. 

Ginter tõi välja, et viimases ekspertiisi arvamuses ütleb ka komisjoni enamus, et nad pole pädevad hindama, millist mõju need haigused on avaldanud Savisaare mälule ja kognitiivsetele võimetele. «Kui nad ütlevad, et ei ole võimelised ütlema, siis selleks oleks samuti vaja täiendavat ekspertiisi. Praegu Savisaare ihuarst Põdder ütles, et Savisaare kognitiivsetel võimetel on puudujäägid. Kas temast on osalejat?» ütles Ginter.

• Kohus: võrdselt peavad olema tagatud isiku võimalus end kaitsta ja avalik huvi.

«Et kaitsta tuleb võrdselt süüdistatava kaitse õigust ja avalikkuse huve, sellega ma tahan vaielda. Nii pea, kui me hakkame konkreetse süüdistatava elu ohustama sellepärast, et me tahame menetlust pidada, seda me teha ei tohi. Selle jaoks ongi säte, et kui ta pole võimeline osalema, siis me lihtsalt ei menetle,» selgitas Ginter.

Õigusprofessori sõnul unustatakse sageli ära, et enamus kuritegusid ei jõuagi kohtusse. «Jah, avalikkuse huvi on olemas, aga paratamatult me lepime sellega, et me ei saa sugugi kõiki karistada ja päris nii pole, et me saame võrdselt vaadata süüdistatava ja avalikkuse huvisid. Kui see hakkab elu ohustama, siis me sellist menetlust ei tee,» selgitas ta.

• Kohus: vajab selgitamist, kas süüdistatav tahtlikult eirab talle määratud ravi

«Alus selleks on kriminaalmenetluse seadustikus olemas, aga selle jaoks tuleks ära tõendada, et ta tahtlikult viis ennast sellisesse seisundisse, et ta menetlusest osa võtta ei saa. See on võimalik alles siis, kui Savisaar on ülekuulatud. Minul pole infot, et Savisaarele rohkem küsimusi pole. Kuid sisuliselt selline võimalus on olemas,» ütles Ginter.