Ringkonnakohus: Edgar Savisaare üle võib kohtupidamist jätkata

Edgar Savisaar. Foto: Tairo Lutter

• Kohus: ühe eksperdi eriarvamus ei saa kummutada komisjoni enamuse arvamust
• Kohus: võrdselt peavad olema tagatud isiku võimalus end kaitsta ja avalik huvi
• Kohus: vajab selgitamist, kas süüdistatav tahtlikult eirab talle määratud ravi

Tallinna ringkonnakohus tühistas täna Harju maakohtu juunikuise määruse ja asus seisukohale, et korruptsioonis süüdistatava Keskerakonna endise esimehe Edgar Savisaare üle võib kohtupidamist jätkata.

Ringkonnakohus leidis tänase määrusega, et kriminaalmenetluse lõpetamine Edgar Savisaare osas tema terviseseisundi tõttu on olnud ennatlik. Kohus saatis kriminaalasja tagasi maakohtule kohtumenetluse jätkamiseks.

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles Postimehele tänast määrust kommenteerides, et kuna ka ringkonnakohus on lugenud lõpetamise süüdistatava terviseseisundi tõttu ennatlikuks, siis on prokuratuur vastava kohtu otsustusega loomulikult rahul ning loodab kohtupidamisega maakohtus jätkata.

Edgar Savisaare kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs ütles Postimehele, et ta vaidlustab ringkonnakohtu tänase määruse kindlasti ettenähtud 15 päeva jooksul riigikohtus.

«Mina ringkonnakohtu põhjendustega ei nõustu. Endokrinoloog Vallo Volke on esitanud  kategoorilises vormis arvamuse, et Edgar Savisaare tervise seisund ei võimalda tal kohtumenetlusest osa võtta. Minu hinnangul on see piisav alus menetluse lõpetamiseks. See on meile aluseks riigikohtusse pöördumisel,» ütles Nääs.

Kaitsja märkis, et ei ole viimasel ajal Edgar Savisaarega viimasel ajal suhelnud, aga kindlasti ta seda nüüd pärast Tallinna ringkonnakohtu tänase määruse teatavakstegemist teeb. «Ma ei oska vastata küsimusele, milline on Edgar Savisaare tervise seisund praegusel hetkel,» lausus Nääs.

Edgar Savisaare terviseseisundi hindamiseks on kahel korral tehtud ekspertiisid. Ekspertide komisjon on korduvalt, vaatamata Savisaarel diagnoositud kroonilistele haigustele, tunnistanud tema terviseseisundi selliseks, mis võimaldab võtta osa kohtuistungitest ning süüdimõistmise korral kanda karistust.

Edgar Savisaare Peep Põdder leiab, et Savisaarel ei tohiks enam kohtusaali asja olla. «Kõike võib ju teha, inimesi võib ju ka voodiga kohtusse tassida, kuid kas minu patsient ülde aru saab, mis seal toimub ja kuidas toimub, on iseasi,» ütles Põdder BNSile.

Tema sõnul on Savisaar olnud viimasel ajal ambulatoorsel ravil ning suurimaks probleemiks on ikkagi kognitiivsusfunktsiooni häired. «Mäluga on väga halvasti ja raskusi om omavaheliste seosete loomisega,» täpsustas Põdder.

Tema sõnul on Savisaar ise väga huvitatud kohtupidamise jätkumisest, kuid tulenevalt oma haigusest ei anna Savisaar endale väga hästi aru, kui raske tema tervislik seisund ikkagi on.

Ringkonnakohtu argumentatsioon

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtu poolt aluseks võetud ühe eksperdi eriarvamus kummutada ekspertide komisjoni enamuse arvamust. Ekspertiisiaktis toodud eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertide komisjon määratlenud eriarvamusele jäänud eksperdi seisukohad kui komisjoni eriarvamuse, millega pole ühinenud ükski teine ekspert.

«Selliselt on see käsitletav ekspertkomisjoni selge ja ühese vähemusarvamusena,» selgitas kohtukolleegium. Eriarvamusele jäänud endokrinoloog leidis, et Savisaar pole võimeline osalema kohtuistungil, kuna stressist põhjustatud veresuhkru ja vererõhu kõrgenemisi on keeruline kui mitte võimatu kohtusaalis ära hoida.

Vastupidiselt eriarvamusele jäänud eksperdile oli ekspertide komisjon seisukohal, et kõrgvererõhktõbe ja suhkurtõbe põdeval patsiendil saab hoida vererõhu ning veresuhkru väärtusi ravimite korrektse kasutamise ja ettekirjutatud dieedi jälgimisel normi piires. Ekspertide komisjon märkis seejuures, et kohtuistungitel peab olema tagatud süüdistatavale kohene arstiabi.

Kohtul ei ole ka põhjust arvata, et pärast ekspertiisi on Savisaare terviseseisundis ilmnenud mõni uus ja kaalukas negatiivne asjaolu, mis võiks kummutada seniste ekspertiiside tulemused ja õigustada kriminaalmenetluse lõpetamist.

Ringkonnakohus analüüsis oma määruses ka, kuidas lahendada olukorda, kus kohtumenetluse kulgemine võib sattuda ravi eirava süüdistatava meelevalda, kuivõrd süüdistatava valikutest ja tegevustest sõltub see, kas ta tervislik seisund on piisav, et kohtumenetlusest osa võtta.

«Menetlusseadustik niisugust olukorda ei reguleeri ega menetlejale juhiseid ei anna,» tõdes ringkonnakohus ja märkis, et kohtumenetluses peavad olema võrdselt tagatud isiku võimalus end kriminaalmenetluses kaitsta ja viibida kohtuasja arutamise juures ning teiselt poolt menetlusökonoomia ja avalik huvi ehk see, et kuriteole järgneks hukkamõist.

Ringkonnakohus märkis, et isiku õiguste tagamine riigi poolt peab olema efektiivne, see tähendab et riik peab kehtestama reaalselt toimiva mehhanismi, et isik saaks enda õigusi realiseerida. Samas ei saa sellises riigi kohustuses näha absoluutset nõuet, et riik peaks isiku huvide tagamise nimel ohverdama kõik muud huvid ka olukorras, kus isik enda huvide paremast tagamisest huvitatud ei ole. Seega tuleb leida mõistlik tasakaal, mille tarbeks ongi kriminaalmenetluses ette nähtud süüdistatava kohtulikust arutamisest osavõttu reguleeriv norm, märkis kohus.

«Seda arvestades vajab ringkonnakohtu hinnangul edasiselt selgitamist, kas määratud ravi ja arsti juhiste mittejärgimine on isikule etteheidetav ja käsitletav tema tahtliku tegevusena. Jaatava vastuse korral kujutab olukord, kus süüdistatav eirab tahtlikult ravi ja muudab end sel viisil nii-öelda kohtukõlbmatuks ning menetleja on teinud mõistlikke pingutusi tema osavõtu tagamiseks, kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise viisi. Niisuguses olukorras tuleb kaaluda, kas esineb alus kriminaalasja arutamiseks vastava süüdistatava osavõtuta või tema suhtes kriminaalasja eraldamiseks,» leidis kohus.

Kaebeõiguse osas on ringkonnakohtu hinnangul maakohtu määrus vaidlustatav, kuna vastasel juhul võib kujuneda küsitav olukord, kus ekslikult isiku terviseseisundi tõttu kriminaalmenetlust lõpetades ei ole võimalik seda eksimust enam edasiselt korrigeerida. Seetõttu luges ringkonnakohus maakohtu määruse vaidlustatavaks.

Ringkonnakohus leidis, et kohtupidamine peab Harju maakohtus jätkuma sealt, kus see viimati pooleli jäi ehk asjaga tegeleb edasi kohtunik Anne Rebane.

Harju maakohus leidis 5. juunil tehtud määruses, et Edgar Savisaare suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, kuna ta on parandamatult haigestunud ja ei ole võimeline osalema kriminaalmenetluses ega karistust kandma. Ringkonnakohus pidas seda arvamust ennatlikuks ning seetõttu maakohtu määrus tühistati ja kriminaalasi saadeti tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

Määruse võib vaidlustada 15 päeva jooksul.