Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Kolledž jäi IB-õppe eest võlgu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Toomas Huik

Kuigi riik on otsustanud tänavu toetada välismaa spetsialistide lastele sunnatud IB-õppe* rakendamist kahes eliitkoolis 895 000 euroga, pole raha tegeliku jagamiseni veel jõutud. Nii on Inglise Kolledž jäänud võlgu IB-koole ühendava organisatsiooni liikmemaksu.

Tallinna Inglise Kolledži IB-õppe koordinaatori Katrin Rahi kinnitusel kaasnevad rahvusvahelise õppekavaga ka tavapärasemast suuremad kulud.

Nii näiteks peavad õpetajad enne IB-õppekava järgi töötama hakkamist saama vastava väljaõppe Euroopas, kuna Eesti pole ühelgi asutusel vastavat litsentsi.

Ka tuleb maksta liikmemaksu. Küsimusele, kui suur see on, vastas Rahi, et päris suur, kuid täpset summat ei öelnud. «Meil on aastamaks maksmata, tähtaeg oli 15. oktoober, aga õnneks ollakse IBO-s üsna paindlikud,» sõnas Rahi ja tunnistas, et võlgnevus on tekkinud just seetõttu, et riik pole lubatud toetuse jagamist ära otsustanud.

Tartu Miina Härma Gümnaasiumi IB-õppe koordinaatori Irja Tootsi sõnul tuleb enne vastava litsentsi saamist õppetingimusi kaasajastada ning see nõuab raha. «Me peame näiteks täiustama oma raamatukogu, aga sellest ei saa kasu ainult see seltskond (IB-õpilased – toim), sest raamatukogu on kooli oma,» selgitas ta.

Kuigi IB-õppega kaasnevad kulud on suured, ei pea Toots õigeks õppemaksu kehtestamist. «Sest isegi kui me kehtestaksime õppemaksu, mille vastu me sõdime, siis sellisel juhul on see marginaalne summa, mida on võimalik laste käest kokku koguda, võrreldes sellega, mis kulub programmi käivitamiseks,» selgitas ta.

Kui Tallinnas on rahvusvahelist õpet vajavate laste seas üksjagu välisriikide diplomaatide lapsi, kelle koolituskulud kannab nende kodumaa, siis Tartu oludes tuleb Toosti sõnul arvestada sellega, et nö rahvusvahelised lapsed on pärit õppejõudude peredest. «Meie räägime paljus osas akadeemilisest ringkonnast, kes tahab ka liikuda ja kelle liikumine on Eesti teadusele väga vajalik, aga kes ei saa laste koolitamiseks mingit raha,» selgitas ta.

Kuigi riik on esialgu eraldanud IB-õppe käivitamiseks toetust vaid selleks aastaks, tuleb Tootsi sõnul arvestada sellega, et rahvusvahelise õppe korralikuks käivitamiseks kulub viis aastat ja seda õpilaste arvust sõltumata.

*IB-õpe - ülemaailmne koolide võrgustik, mis on mõeldud peamiselt diplomaatide ja võõrsil töötavate spetsialistide lastele hariduse andmiseks.

Tagasi üles