Äraspidine keelekümblus: eesti lapsed hakkavad õppima inglise keeles

Miina Härma Gümnaasiumi lapsed õpivad küll IB-programmi järgi, kuid teevad seda eesti keeles. Foto: Margus Ansu / Postimees

Riigi toel rahvusvahelise IB-õppega* alustanud Inglise Kolledž avas 1. klassi, mille õpilasi valmistatakse keelekümblusmeetodit kasutades ette inglise keeles õppimiseks. Samuti IB-õppega liitunud Miina Härma Gümnaasium aga otsustas eesti lapsi õpetada emakeeles.

«Tallinna Inglise Kolledži ja meie erinevus on see, et nemad on alustanud ingliskeelse õppega ühes oma esimeses klassis. Meie rõhume sellele, et oleme esimene eestikeelne keskkool (Eesti ajaloos –toim) ja meil on teatud poliitilised võtted selle toonitamiseks,» rääkis Tartu Miina Härma Gümnaasiumi IB-õppe koordinaator Irja Toots. Näiteks antakse ingliskeelset haridust ainult rahvusvahelistele õpilastele ja IB-õppe keskkooli osas õppijatele.

Tootsi kinnitusel tuleb IB-õppest rääkides arvestada, et tegu pole õppekavaga. «See ei kirjuta ette, mida tuleb õpetada, vaid kuidas. Ei kirjuta ette ka mitte ühtegi õppekeelt,» selgitas Toots. Nii on nende kool otsustanud, et kasutavad IB-õppe metoodikat oma kooli esimeses ja teises klassis eesti keeles õpetades.

Tallinna Inglise Kolledži IB-õppe metoodikat järgivas 1. klassis õpib 24 last, kellest kaks on välismaalased.

«Me ei saa pooliku klassiga alustada, et äkki tuleb veel keegi. Ei ole mõeldav, et töötame akrediteeringu (ametliku õpetamisloa saamisele eelneb katseaeg – toim) saamiseks kolme õpilasega kaks aastat. Me ei saa seda endale rahaliselt lubada,» põhjendas inglise keeles õppiseks valmistuva klassi avamist Tallinna Inglise Kolledži IB-õppe koordinaator Katrin Rahi.

Rahi sõnul on tava- ja IB-klassi vahe selles, et üleminek ingliskeelsele õppele on intensiivsem. Teoreetiliselt võiks juba teisest klassist alates hakata tunde andma vaid võõrkeeles.

Inglise Kolledži otsus üks klass sisuliselt võõrkeelseks muuta ei meeldi haridusministeeriumile. «Ministeerium on teinud ettevalmistusi rahvusvahelise üldhariduse laialdasemate võimaluste loomiseks  - eesmärgiga pakkuda välisriikidest reeglina ajutiselt Eestisse asunud lastele sobivaid haridusvõimalusi,» selgitas haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva. Ta lisas, et just välisspetsialistide laste haridusega seonduvate probleemide lahendamiseks otsustas riik toetada IB-programmide rakendamist. Ka maksaks riik IB-õppekava alusel õppivatele õpilastele  25 protsenti kõrgemat pearaha.

Ladva sõnul lähtub haridusministeerium kui riigi esindaja sellest, et Eestis kehtib ühtluskooli põhimõte. «Aga kui Eesti elanikele suunatult hakatakse IB-õpet tegema, siis see ei lähe ühtluskooli põhimõttega kokku,» kinnitas pressiesindaja.

Ka leiab haridusministeerium, et kuigi kolledž keskendus IB-programmi 1. klassi õpilaste vastuvõtul Eesti elanikele, siis tegelikult puudub selleks vajadus ning selle asemel tuleks ühiselt tegeleda eelkõige välisspetsialistide lastele sobivate õppimisvõimaluste loomisega.

Kuidas tekkinud vastuolu laheneb, Ladva öelda ei osanud. «Ega me Tallinna linna ja Inglise Kolledžit käskida ei saa,» tõdes ta.

Tallinna Inglise Kolledži hoolekogu liikmele ja riigikogu saadikule Liisa Pakosta kinnitusel on Eesti vaba ja demokraatlik maa ning põhiseaduse alusel kedagi rahvuse, rassi või usutunnistuse järgi klassiukse taha jätta ei saa. Ka on Eestis juba üksjagu neid lapsi, kel oleks vaja õppida rahvusvaheliste programmi järgi, kuna nende pere võib kolida võõrsile elama.

Pakosta kinnitusel on enamik Eesti lähiriikides rahvusvahelist õpet pakkuvatest koolidest munitsipaalkoolid. «Soomes on 17 rahvusvahelist kooli üle maa, millest 15 on munitsipaalkoolid,» tõi ta näite põhjanaabrite juurest. Sealsete koolide sihtrühmaks on esiteks välismaal sündinud lapsed, teiseks soome lapsed, kes on kas elanud või lähevad võõrsile elama. Kolmandaks kõik teised kohalikud lapsed, kel on võimekust rahvusvahelise õppekava järgi õppida.

Riik on tänavu otsustanud eraldada 895 000 eurot rahvusvahelise IB-õppe sisseviimiseks Tallinna Inglise Kolledžis ja Tartu Miina Härma Gümnaasiumis.

«See on mõeldud eelkõige välisspetsialistide, sealhulgas ka välisdiplomaatide perede ja laste õpinguvõimaluste parandamiseks Eestis. See ei ole mõeldud alternatiivse õppekavana Eesti residentidele, vaid mõeldud eelkõige välisspetsialistidele, kelle amet nõuab sagedast liikumist ühest riigist teise,» rõhutas haridusminister Jaak Aaviksoo septembri keskel toimunud valitsuse pressikonverentsil IB-õppele eraldatud raha kommenteerides.

Täna on ainsaks kõigi põhikooli ja gümnaasiumi klasside ulatuses rahvusvaheliste õppekavade alusel ingliskeelse õppimise võimalust pakkuvaks kooliks Tallinnas Eesti Rahvusvaheline Kool. Alates keskhariduse tasemest pakuvad Tallinnas IB-õppe võimalust ka Audentese Erakool ja Inglise Kolledž. Inglise Kolledž avas käesolevast aastast IB-programmi alusel õppe läbiviimiseks esimese klassi.

Kuna Tallinnasse rajatakse Euroopa Liidu IT-agentuur, siis sellega seonduvalt on kavas asutada Tallinnasse Euroopa Kool, mis peaks õppetööga alustama 1. septembril 2013. aastal.

----

*ülemaailmne koolidevõrgustik International Baccalaureate Organization (Rahvusvaheline Bakalaureuseõppe Organisatsioon)