Politseis kaasa löömiseks on mitmeid võimalusi

Politseinikud on nädala algul kadunuks kuulutatud Endli otsingud lõpetanud, sest mees tuli koju tagasi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Politsei kaasab vabatahtlikke peamiselt abipolitseinikena, ent lisaks regulaarsele patrullis käimisele on muidki kaasalöömise võimalusi.

«Vabatahtlikke rakendatakse avaliku korra tagamisel, liiklusjärelevalve teostamisel ja ohtude tõrjumisel,»rääkis Tiit Teng Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna arendusbüroost.

Politseis on praegu kokku 1621 abipolitseinikku, kellest pooled on aktiivsed. Üheksa kuuga on nad patrullis käinud ligi 50 000 töötundi.

«Samas on vabatahtlikke võimalik kaasata ka ülesannetel, mis ei eelda abipolitseinikuks olemist. Kõige lihtsamad näited on osalemine ennetustegevuses või kadunud isikute otsimisel maastikul,» tõi Teng näite. «Sellisel juhul võib politseil olla koostöö nii füüsiliste isikutega kui ka näiteks MTÜdega ning ulatuses, mis vastab nende huvidele ja võimekusele.»

Abipolitseinikuks saamiseks on vaja isiku kindlat soovi ning taotlust politseiasutusse. «Abipolitseiniku seadus näeb abipolitseinikule ette nõuded: haridusele, riigi keele oskusele, tervisele, isikuomadustele jne. Nende vastavuse korral nimetatakse inimene abipolitseiniku kandidaadiks ning talle korraldatakse väljaõpe. Kui ka see on positiivselt läbitud, nimetatakse inimene abipolitseiniku staatusesse,» selgitas Teng.

Alates 1. oktoobrist on igas prefektuuris olemas konkreetne inimene, kelle põhitööks on vabatahtlike tegevust koordineerida – varem tegid seda mitmed inimesed oma teiste tööülesannete kõrvalt. «Nemad on uutele vabatahtlikele esimeseks kontaktiks ning otsivad ka uusi võimalusi vabatahtliku võrgustiku ja ülesannete laiendamiseks regioonis,» sõnas Teng.