/nginx/o/2011/08/26/722556t1hd48d.jpg)
Blogis Skämmeripüüdja süüdistatakse nii põhikoolide õpetajaid kui ka Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse töötajaid eksamitulemuste võltsimises, kuid eksamikeskuse väitel on blogis esitatud väidetes mitmed ebatäpsused ja nende hinnangul ei vasta sellised süüdistused tõele.
Blogi tugineb oma väidete tõestamisel tabelitele, millel on näha, kuidas õpilastele hindeid pandi ja blogi autori sõnul eristuvad hindepiirid, mida tõlgendati nii, et kui eksamil jääb mõni punkt paremast hindest puudu, siis leitakse lisapunktid, et eksam kõrgema tulemusega hinnata.
Veel rohkem on blogi kohaselt õpetajad võltsinud eksameid piirjuhul, kui paarist punktist oleneb, kas eksam sooritatakse või mitte.
Blogi autori sõnul on tulemused sarnased ka EKK töötajate kontrollitud tulemuste puhul, mistõttu on graafikult näha, et 20-punktilisi töid on ebaproportsionaalselt palju ja 16, 17, 18, 19- punktilisi töid palju vähem, kui juhus lubaks.
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse infojuhi Eeva Sireli sõnul on esitatud ränk süüdistus, kuid keskus vajaks täpsustust, et mille alusel kasutab blogi autor mõistet võltsimine ja kas tal on ka konkreetseid isikutega seotud tõendeid.
Sirel rõhutas, et hinnetekõvera kujunemisel võivad rolli mängida mitmed tegurid, mille mõju suurust võib praegu ainult oletada.
«On väga ebatõenäoline, et hinnetekõverat mõjutavad ainespetsialistid või hindajad,» väitis ta.
Sireli sõnul pole ka õige ka blogis esitatud väide, et riigieksamite töid parandavad eksamikeskuse töötajad, sest vastavalt haridus- ja teadusministeeriumi määrusele kinnitab hindamiskomisjoni liikmed käskkirjaga just ministeerium.
Sirel lisas, et blogis toodud graafikute puhul peab kindlasti arvestama, et need on koostatud apelleerimise järgsete tulemuste põhjal.
«Apelleeritud töid vaatab üle ministeeriumi komisjon, mis on sõltumatu hindamiskomisjonist. Kuna üle 20 punkti saanud õpilased oma töid alandamiseks ei apelleeri, siis tekib 20 punkti ümbruses tõesti selline efekt,» arvas ta.
Kindlad reeglid
Ta toonitas, et riigieksamitööde hindamisreeglid on konkreetselt paika pandud ja hindajal ei ole võimalik neid eirata ega muuta.
«Iga ülesande lahendust kontrollib üksteisest sõltumatult kaks hindamiskomisjoni kuuluvat hindajat, kelle arvamuste lahknemisel vaadatakse ülesanne sõltumatult üle ka kolmanda hindaja poolt,» selgitas ta.
Sireli sõnul on lõpptulemuse kujunemine määratletud haridus- ja teadusministeeriumi määrusega nr 59, mille alusel kujuneb lõpptulemuseks pärast kolmandat hindamist kahe lähema hindepalli keskmine.
«Riskide hajutamiseks on hindamiskomisjonis nii leebema kui ka rangema stiiliga hindajad. Siit ka põhjus, miks apelleerimisel tulemust 1-2 punkti tõstetakse või langetatakse. Enamuse tööde puhul jääb aga tulemus muutmata,» sõnas Sirel.
Ta tõstis esile, et erinevatel aastatel kuuluvad nii ülesannete koostajate kui ka hindajate hulka erinevad inimesed, seega ei saa kindlasti rääkida teatud inimeste sihipärasest tulemuste mõjutamisest.
«Eksimuste vältimiseks kontrollitakse pisteliselt iga hindaja tööd, samuti nö piiripealsete tööde hindamist,» väitis ta.
Vaja põhjalik analüüs
Sireli väitel analüüsitakse eksamitööde sisu ja hindamist igal aastal ning saadud tulemusi võetakse arvesse järgmise aasta eksami ettevalmistamisel ja hindamisel.
Samas nentis Sirel ka, et põhjalikum eksamitöö analüüs, mis võimaldaks selgitada ka antud küsimust, on olnud nende sooviks juba aastaid, kuid majanduslanguse ning ressursside nappuse tõttu on see edasi lükkunud.
Sireli sõnul peaks selline analüüs hõlmama lisaks praegu tehtavale ka muude tegurite, nt eksamitöö struktuuri ja tulemuste omavaheliste seoste hindamist.
«Ilmselt on selliseks analüüsiks vahendite leidmine õigustatud 2014. aastal rakenduva uue eksamikorralduse valguses,» arvas ta.
Kõikide riigieksamite ainete tabelid on kättesaadavad EKK kodulehelt.
/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)