/nginx/o/2011/10/20/800402t1heb07.jpg)
Teleajakirjanik Mihhail Vladislavlev leiab, et eestlastel on oma identiteedi säilitamiseks vaid üks moodus ning see on üha uute eestlaste juurde sünnitamine.
Vladislavlev: eestlastel on vaid üks moodus identiteeti säilitada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Assimilatsioon on paratamatu ning täna ei puuduta see üldsegi ainult venelasi, võiks isegi öelda, et venelastel on siin teatud eelis,» sõnas Vladislavlev intervjuus DzD.ee’le kommenteerides Martin Ehala tõstatatud teemat eestlaste rahvuslikust identiteedist ja ülitugevast rahvustundest.
«Eestluse säilitamiseks on eestlastel vaid üks tegelik võimalus – sünnitada juurde rohkem eestlasi ja et need sünnitaksid omakorda juurde rohkem lapsi. Ühtegi teist varianti lihtsalt ei eksisteeri, kuidagi teisiti keele ja kultuuri tegelikke kandjaid juurde ei saa,» rõhutas Vladislavlev.
«Venelaste assimilatsioon on näiteks Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal õnnetunud, aga Eestis nii ei lähe, kuna siin on venelasi tervelt kolmandik rahvastikust ning Venemaa asub vaid 200 kilomeetri kaugusel,» sõnas ajakirjanik.
Tema sõnul ei hakka ju siinsed venelased tarvitama näiteks eestikeelset internetti, kui venekeelse võrgus on informatsiooni lihtsalt tuhandeid kordi rohkem.
Ehala arvamuse kohta venelaste identiteedimuutusest ütles Vladislavlev, et tema hinnangul on siinsed venelased juba eestistunud. «Näiteks kui ma sõidan St. Peterburgi, ei pea mind seal keegi venelaseks. Eesti venelastel on oma spetsiifiline aktsent ja arusaamad erinevaist asjust. Koos keelega muutub aga ka sisemus.»
Tema hinnangul toimus selline assimilatsioon kuni 2007. aasta aprillirahutusteni omas normaalses tempos. Pärast Pronksööd aga on vähenenud venelaste soov võtta Eesti kodakondsust, samuti on Vladislavlevi hinnangul suurenenud venelaste soov olla venelane.
Tema arvates võib tulevikus Eestis elada kolme tüüpi venelasi: assimileerunuid-integreerunuid, siis neid, kes teevad kõik selle nimel, et säilitada oma vene identiteeti ning kolmandaks topeltidentiteediga inimesed. «Mitte lõhestunud identiteediga nagu skisofreenikud, vaid just kahekordse identiteediga.»
Tulevikus on tema hinnangul üha enam neid inimesi, keda rahvuslik identiteet vähem huvitab. «Kultuuriliste muutuste mõistmiseks tasuks kuulata nende inimeste jutte, kes pole varem üldse reisinud ning on siis äkki sattunud näiteks Belgiasse või mõnda teise Euroopa riiki, kus võib kvartalite kaupa mitte kohata ühtki valge nahavärviga inimest.»
Vladislavlevi arvates pole multikulturalismis tingimata midagi halba – see motiveerib tegudele ja loovusele, ühetaolisususes peitub stagnatsioon, eriilmelisus on küll ebamugavam, aga huvitavam. Tahes või tahtmata tuleb asuda dialoogi, mis on lõppude lõpuks konstruktiivne ja produktiivne.
«Aga ma kordan: eesti keele ja kultuuri edasikestmiseks on vaid üks moodus – eestlaste sünnitamine,» sõnas Mihhail Vladislavlev.