Valitsus tahab jätta väed Afganistani vähemalt 2012. aasta lõpuni

Estcoy-12 kaitseväelane Afganistanis. Foto: Kaitseväe peastaap

Valitsus pikendab ilmselt homsel istungil Eesti kaitseväelaste osalemist välismissioonidel 2012. aasta lõpuni.

Valitsus arutab homsel istungil riigikogu otsuste eelnõusid millega pikendatakase kaitseväe välismissioone 2012. aasta lõpuni, teatas valitsuse pressiesindaja.

Kosovo

Esimese eelnõu kohaselt pikendatakse kuni kolme kaitseväelase Kosovo rahutagamisjõudude (Kosovo Force - KFOR) koosseisus viibimise tähtaega 2012. aasta 31. detsembrini. KFOR on NATO juhitud rahvusvaheline missioon, mille ülesanne on julgeoleku loomine ja tagamine Kosovos.

Eesti on osalenud NATO rahutagamisoperatsioonis Kosovos alates 1999. aastast, kui missiooni alustas 10 kaitseväelast. Eesti osalus missioonil kasvas 122 kaitseväelaseni 2004. aastal ning kahanes rühmani 2007. aastal. 2010. aasta veebruaris lõpetas Eesti rühm oma tegevuse. Praegu on Eesti panuseks üks kaitseväelane, kes teenib KFORi peakorteris Prištinas.

Eesti panuse vähendamine KFORis tulenes operatsiooni üldisest ümberkujundamisest ning toimus kooskõlas NATO ja panustavate partnerriikidega. NATO liikmesriigid on kokku leppinud, et KFORist lahkumine otsustatakse ja teostatakse ühiselt ning seni on kõigi liikmesriikide panus vajalik.

Afganistan

Teise eelnõu kohaselt pikendatakse kuni 170 kaitseväelase Afganistanis rahvusvahelisel rahutagamismissioonil osalemise tähtaega kuni 2012. aasta 31. detsembrini. Eesti kaitseväelased osalevad missioonil NATO juhitava rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (ISAF – International Security Assistance Force) koosseisus.

Kaitsevägi on Afganistani operatsioonil osalenud alates 13. märtsist 2003, kui ISAFi teenistusse asus kuueliikmeline demineerimismeeskond. 2005. aasta jaanuarist kuni 2009. aasta detsembrini teenis Kabuli rahvusvahelises lennujaamas õhuväelastest komplekteeritud perrooniteenindusmeeskond. 2006. aasta veebruaris alustasid Eesti üksused teenistust Ühendkuningriigi kontingendi koosseisus Helmandi provintsis, kus Eestil on praegu ligikaudu 150 kaitseväelast.

Operatsioonil osalevate Eesti kaitseväelaste rotatsioon toimub kaks korda aastas – mais ja novembris. Kuna Eesti kompaniil on Afganistanis oma vastutusala, mida ei saa rotatsiooni ajaks tühjaks jätta, siis on kaks korda aastas vaja ajutiselt nii lahkuvatel kui ka saabuvatel üksustel samaaegselt operatsioonialal viibida. See võimaldab saabuval üksusel vastutusala sujuvalt üle võtta ja lahkuval üksusel edasi anda omandatud teadmisi vastutusala ja vastase kohta. Pidev kohalolek operatsioonialal on otseselt seotud Afganistanis teenivate kaitseväelaste turvalisusega.

Seetõttu näeb eelnõu ette, et rotatsiooniperioodil võib ühe kuu jooksul suurendada kaitseväelaste isikkoosseisule seatud ülempiiri kuni 340 kaitseväelaseni.

Iraak

Kolmanda eelnõu kohaselt pikendatakse kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis 2012. aasta 31. detsembrini. Eesti kaitseväelased tegutsevad Iraagis NATO väljaõppemissiooni (NATO Training Mission in Iraq – NTM-I) koosseisus.

NTM-I eesmärk on aidata kaasa Iraagi julgeolekujõudude tugevdamisele, et Iraagi valitsus saaks tagada riigis stabiilsust ja julgeolekut. Tegevuse algusaastatel keskendus NTM-I otsesele väljaõppele, praeguseks on missiooni põhitööks Iraagi väljaõppeasutuste jälgimine ja nõustamine. NTM-I ei tegele julgeoleku tagamise operatsioonidega.

Eesti on alates 2005. aastast osalenud NTM-I koosseisus 1–3 staabiohvitseriga, samuti on Eesti Iraagile annetanud relvi, laskemoona ja arvutiklassi. Peale NTM-I-sse lähetatud staabiohvitseride oleme aastatel 2003–2008 saatnud Iraaki konfliktijärgsele julgeolekutagamismissioonile jalaväerühma ESTPLA. Viimane üksus ESTPLA-17 lahkus Iraagist detsembris 2008.

Praegu teenib NTM-I staabis kaks Eesti kaitseväelast: üks staabiohvitser ja üks väljaõppeinstruktor. 1. jaanuaril 2012 lõpeb praegune operatsioonil viibimist sätestav riigikogu mandaat. Riigikogu otsus võimaldaks jätkata kaitseväe osalemist NTM-I koosseisus kokku kuni kolme kaitseväelasega, rotatsiooniperioodil ajutiselt kuni viie kaitseväelasega.

Liibanon, Iisrael, Egiptus ja Süüria

Neljanda eelnõu kohaselt pikendatakse kuni 2012. aasta 31. detsembrini kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil (UNTSO – United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias.

Alates 1997. aastast on Eesti lähetanud sõjalisi vaatlejaid Iisraelis ja Süürias tegutseva ÜRO sõjalise vaatlusmissiooni UNTSO koosseisu. UNTSO missioonil osaleb praegu kaks Eesti kaitseväe sõjalist vaatlejat. Sõjaliste vaatlejate ülesanne on jälgida rahukokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ning hoida ära konfliktide eskaleerumist, samuti aidata teisi piirkonnas tegutsevaid ÜRO missioone.

ÜRO sõjaline vaatlusmissioon loodi juba 1948. aastal, olles ÜRO esimene rahuvalvemissioon.

Euroopa Liidu piraatlusevastane operatsioon Atalanta ning NATO mereoperatsioon Active Endeavour

Viienda eelnõu kohaselt pikendatakse kuni 15 kaitseväelase osalemise tähtaega ELi piraatlusevastase operatsiooni Atalanta (European Union Naval Force Somalia – Operation Atalanta) ning NATO mereoperatsiooni Active Endeavour koosseisus 31. detsembrini 2012.

Eesti on panustanud Atalanta operatsiooni alates 2010. aasta lõpust kümneliikmelise laevakaitsemeeskonnaga, millele võivad lisanduda mõned koostööohvitserid.

2008. aasta novembris algatatud Euroopa Liidu esimese sõjalise mereoperatsiooni Atalanta ülesanne on Maailma Toiduprogrammi raames Somaaliasse toiduabi transportivate aluste ning teiste Adeni lahes ja Somaalia ranniku lähistel liikuvate aluste kaitsmine.

Mitu Atalanta operatsioonis osalevat Euroopa Liidu liikmesriiki võtab operatsioonile minnes või sealt naastes lühiajaliselt osa ka NATO juhitavast 2001. aastal algatatud operatsioonist Active Endeavour. Active Endeavour on Vahemeres toimuv NATO mereoperatsioon, mille eesmärgiks on tugevdada kontrolli laevaliikluse üle, takistada massihävitusrelvade levikut ja suurendada laevaliikluse turvalisust.

NATO reageerimisjõud

Kuues eelnõu näeb ette vajaduse korral kaitseväe kuni 45 kaitseväelase kasutamise 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012. NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force – NRF) koosseisus rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

NATO reageerimisjõudude loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. NRF on kõrgvalmiduses ja kiiresti siirdav üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mis tahes maailma punktis.

Eesti on varem panustanud NRFi mereosaväe koosseisu oma mereväe staabi- ja toetuslaevaga Admiral Pitka, miinijahtijate Admiral Cowan ja Sakala ning maaosaväe demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste ning liikumise koordineerimise üksusega. Käesoleval aastal Eesti kaitseväelased NATO reageerimisjõududes ei osale, kuna tegemist on üleminekuaastaga uuele NRFi mudelile.