Õpilasliit: riik võiks õppelaenule suurema toe anda

Õppelaenu võtavad rohkem need tudengid, kes on pärit madalama sissetulekuga peredest. Foto: Toomas Huik

Õpilasliit esitas kõrgharidusreformile oma ettepanekud, millest üks soovitab võtta õppelaenusüsteemi muutmisel eeskuju Inglismaast, kus laenu hakatakse tagasi maksma siis, kui ülikooli lõpetanu aastane sissetulek ületab teatud summa.

Õpilasesinduste liidu haridusnõunik Erki Kaikkonen selgitas mõtet sellega, et tudeng ei peaks õppimise ajal raha maksma. «Ta taotleb riigilt raha ja kui saab, siis peab hakkama tagasi maksma aasta pärast õpingute lõppu, nagu ka Eestis õppelaenu, aga vaid sel juhul, kui tema palk ületab aastat 21 000 naela aastas,» rääkis ta.

See teeb 24 000 eurot aastas, aga Kaikkonen rõhutas, et Inglismaal on ka elatustase teine, nii et üks-ühele ümber arvestades on see selgelt liiga suur. Siiani oli selleks piiriks 15 000 naela, kuid kuna ülikoolide õppemaksud tõusevad alatest järgmisest aastast kolm korda, suurendati ka tagasimaksmise tingimuseks olev palga alammäära.

«Lisaks kustutatakse Inglismaal õppelaen 30 aasta pärast, kui see pole selleks ajaks tagasi makstud. Riik võtab selle enda kanda ja see on väga oluline, sest nii eristatakse see tavalaenust. Eestis on aga praegu õppelaen Eestis on nagu iga tavalaen, mida pangast võetakse,» leidis Kaikkonen.

Haridusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhi Mart Laidmetsa sõnul ei saa vaid üht osa suurest süsteemist meile ümber tõsta. «Inglismaal on üldine õppemaks, mida tasutakse sellest õppelaenust. Meie idee on tasuta kõrgharidus ja õppelaenu võimalus on nii-öelda elamiskulude katmiseks,» ütles ta.

Süsteemi, kus õppelaenu tagasimaksmise kohustus tekib vaid mingil osal selle võtnutest, pidas Laidmets riigile kulukaks. «Ma ei näe võimalust, see võib riigieelarvele luua ettearvamatuid tagajärgi.» Ta pidas õigeks jätkata subsideeritud laenusüsteemiga ehk nii, et riik garanteerib tudengitele soodsama õppelaenu andmist.

«Kui meie tahame võimaldada tasuta kõrgharidust, siis peame veel rääkima ainult lisanduvatest elamiskuludest. Oleks õiglane, kui nende katmisel osaleks perekond või siis võib tudeng võtta õppelaenu,» lausus Laidmets.

Õpilasliit jälle on veendunud, et stipendiumide ja abirahade süsteemis ei tohi üliõpilast panna ühte leibkonda oma perega. «Meil on küll juhtumeid, kus jõukast perest pärit noort ei toetata, sest ta ei õpi isa või ema soovitud erialal,» märkis Kaikkonen.