Ansip: Eesti toetab Moldovat teel Euroopa Liitu

Peaminister Andrus Ansip võttis Stenbocki majas vastu Moldova valitsusjuhi Vladimir Filati. Foto: Valitsuse pressibüroo

Peaminister Andrus Ansip kohtus täna Moldova peaministri Vladimir Filatiga, kellega kõneldi põhiliselt Moldova lõimumisest Euroopa Liiduga, Ansip kinnitas Eesti jätkuvat toetust Moldovale.

«Eesti on endiselt valmis jagama Moldovaga nii riigi reformimise kui Euroopa Liiduga ühinemise kogemust,» ütles Ansip valitsuse pressiesindaja teatel.

Ühtlasi avaldas peaminister heameelt, et Moldova on pingutatud Euroopa Liidu suunalise integratsiooni nimel ning seda on märgatud laiemalt. «Moldova on üks Euroopa Liidu idapartnerlusriikide edukamatest sihtriikidest,» nentis peaminister ja avaldas lootust, et positiivsed arengud jätkuvad ka tulevikus. «Eesti ja Moldova koostöö eesmärk on toetada Moldovat teel Euroopa Liitu,» lisas ta.

Kõneldes Eesti liitumisest Euroopa Liiduga tõi peaminister välja, et Eesti edu võtmeks oli selge eesmärgi omamine ja rahva toetus. «Eesti alustas koheselt ettevalmistustöödega ning hädavajalikud struktuursed reformid viidi läbi väga kiiresti. Samas teadsime alati, et reformime riiki iseenda, mitte liitumistingimuste formaalse täitmise pärast.» Ühtlasi rõhutas peaminister, et muutuste läbiviimisel on väga oluline elanikkonna toetus, sest ainult tänu ühisele tahtele suudetakse läbida kõik need väljakutsed, mida liitumisprotsess endast kujutab.

Koostööd kahe riigi vahel soovitakse peaministri sõnul jätkata nii poliitiliste ja ametkondlike suhete edendamisel kui ka majanduse vallas. «Juba praegu nõustab E-Riigi Akadeemia Moldovat IT-alastes küsimustes e-valitsemise korraldamisel, kuid edukaid koostööprojekte on teisigi,» ütles peaminister Ansip. Näiteks on Eesti spetsialistid nõustanud Moldovat haldussuutlikkuse küsimustes, samuti konsulteeritakse Moldovat, kuidas kasvatada läbirääkimisevõimekust suhtlemisel Euroopa Liiduga.

Moldova peaministri kahepäevase visiidi raames allkirjastatakse mitmed bilateraalsed lepingud, mis puudutavad sotsiaalkindlustust, haridus-, kultuuri-, noorsoo- ja spordi- ning keskkonnaalast koostööd.

Ilves: reformid on tarvilikus eelkõige Moldovale endale

«Euroopaga lõimumise reformid vajavad mitte ainult riigi poliitilise juhtkonna toetust, vaid kogu rahva - vabakonna, opositsiooni, parlamendiväliste erakondade, ettevõtjate - kaasamist, laialdast ja usalduslikku selgitustööd avalikkusele,» rõhutas president Toomas Hendrik Ilves kohtumisel Moldova peaministri Vladimir Filatiga, vahendas presidendi kantselei pressiesindaja.

«Teie reformid on tarvilikud eelkõige Moldovale ning samas ka Euroopa Liidule, kelle huvides on suurendada meie naabruskonnas demokraatiat, avatust ja edukust,» ütles president Ilves, kinnitades Eesti toetust Moldova tihedamale poliitilisele ja majanduslikule lõimumisele Euroopa Liiduga.

Eesti riigipea meenutas, et kiiremini edasiliikuvad partnerriigid, Moldova kahtlemata nende seas, saavad ka Euroopa Liidult rohkem toetust ja võimalusi.

«Nii näiteks loodan, et peatselt alustavad Brüssel ja Chisinau laiaulatusliku vabakaubanduslepingu DCFTA läbirääkimisi,» sõnas president Ilves, pidades ka oluliseks assotsiatsioonilepingu kõneluste ja viisadialoogiga jõudsalt edasi liikumist.

Eestile on Moldova jätkuvalt üks arengukoostöö olulisematest sihtriikidest.

«Pole kahtlust, et meie koostöö tähtsaks valdkonnaks oleks e-valitsus ja e-lahendused, mis pole ju pelgalt tehnilised küsimused, vaid tehniliste, organisatsiooniliste ja juriidiliste muutuste kogum, et muuta valitsemine avatumaks, läbipaistvamaks, rahvale arusaadavamaks ja lihtsamaks,» ütles Eesti riigipea.

President Ilves ja peaminister Filat kõnelesid püüdlustest jõuda lahenduseni Transnistria konfliktis ning Moldova suhetest lähinaabritega.

Ergma: Moldova on Eestile tähtsamaid arengukoostöö sihtriike

Riigikogu esimees Ene Ergma kohtus täna Toompeal Eestis visiidil viibiva Moldova peaministri Vladimir Filati ja teda saatva delegatsiooniga, vahendas riigikogu pressiesindaja.

Ergma kinnitas kohtumisel, et Moldova on Eestile jätkuvalt üks tähtsamaid arengukoostöö sihtriikidest Idapartnerluse raames aitamaks kaasa Moldova lõimumisprotsessile ELiga.

Riigikogu esimees toonitas, et nende eesmärkide saavutamiseks on oluline kahe riigi parlamentide vaheliste sidemete tihendamine, milleks on Eesti poolel tõsine huvi ja valmisolek. Lähemal ajal on kavas seda elavdada parlamendikomisjonide visiitidega. Ka Filat pidas parlamentide vahelist suhtlemist tähtsaks.

Peaminister andis ülevaate Moldova sisepoliitilisest ja majanduslikust olukorrast ning Transnistriaga seotud probleemidest. Riigikogu esimees märkis, et on ülimalt tähtis, et riigil õnnestuks säilitada stabiilne sisepoliitiline keskkond ning lähiajal korraldada ka presidendivalimised. Kohtumisel tõdeti, et sisepoliitilise ebastabiilsuse jätkumine pidurdab reformide läbiviimist ning takistab oluliselt ELi lõimumisprotsessi.

Filat kinnitas, et Moldova peab Eestit oluliseks partneriks, kelle toetus liikumisel Euroopa Liidu suunas on vajalik ja tähtis. Ergma kinnitas riigikogu valmisolekut igati kaasa aidata Moldova püüdlustele. Moldova peaminister hindas rahvusvahelise finantsabi kõrval märksa olulisemaks Euroopa lõimumiseks vajalike oskuste ja teadmiste omandamist ja pidas Eesti aktiivset tööd kogemuste jagamisel Moldovale väga vajalikuks ja tänuväärseks.

Ergma avaldas heameelt, et juba tuleva aasta algusest saab Moldova ELi teadusprogrammi täisliikmeks, mis  võimaldab riigil olla osa ELi teadusruumist ning teadlastel on võimalus võrdsetel alustel ELi riikidega taotleda rahastust. Ergma nägi selles Eesti ja Moldova teadlaste head võimalust koostööks.

Kohtumisel osalesid veel väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma ja Eesti-Moldova parlamendirühma esimees Marianne Mikko.