/nginx/o/2011/10/12/789244t1haeab.jpg)
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo arvas, et Eesti üldhariduskoolide võrgu korrastamiseks võiks euroraha saada vähemalt sama palju, kui sel rahastusperioodil saadi kutsekoolide tarvis. Ideaalmudeli järgi võiks Eestis alles jääda tema sõnul 54 gümnaasiumi.
«Ma pean väga mõistlikuks ja soovitavaks, et järgmine Euroopa Liidu finantsperiood ja selle struktuurfondide osa saaks hoolitsema ka üldhariduskoolide võrgu väljaehitamise eest vähemasti samal tasemel, nagu see oli sellel finantseerimisperioodil kutseharidussüsteemis,» kinnitas minister riigikogu infotunnis Mailis Repsi (Keskerakond) küsimusele vastates.
«Gümnaasiumide arv, mis täna on 220 ja kus õpib alla 30 000 õpilase, peab 2016. aastaks, kui sinna jääb õppima alla 20 000 õpilase, vähenema,» ütles Aaviksoo riigikogus. Varem on ta öelnud, et see number peaks jääma alla 100 või üle 50. «Täna ma olen valmis astuma ühe sammu edasi ja ütlema: kui lähtuda ainult rehkendustest, ilma konkreetseid asjaolusid arvesse võtmata, lähtudes gümnaasiumi ideaalmudelist, siis võiks neid olla 54.»
«Ilmselt see arv peab olema suurem ja konkreetsed ettepanekud ilmuvad veel selle aasta jooksul haridus- ja teadusministeeriumilt avalikuks aruteluks,» kinnitas minister.
«Selle 54 kohta võib öelda, et sellest vähem kindlasti mitte, sellest rohkem – jah, aga kui palju, see vajab veel mitte ainult rehkendust paberite peal ja kabinettides, vaid ka konsultatsioone nende omavalitsustega, keda see vahetult puudutab,» rääkis Aaviksoo. Ta lisas, et selle käigus tuleb loomulikult läbi vaadata ka nii koolitransport kui mitmed muud asjasse puutuvad küsimused.
Aaviksoo kinnitas ka, et paljudes koolivõrku puudutavates küsimustes on tegelik konsensus kohalike omavalitsustega suurem, kui see välja paistab. «Tahaks väga loota, et kui on terviklik lahendus kogu riiki puudutavalt, siis ka need poliitilised pudelikaelad, mis paljudes omavalitsustes ühel või teisel põhjusel on, saavad koos ületatud, pakkudes siis kompensatsioonimehhanisme või lahendusi niisugustel juhtudel, kus konkreetne kohalik omavalitsus seda vajab,» sõnas Aaviksoo.
Samuti lisas Aaviksoo, et koolivõrgu korrastamise järel on õpetajaid viie aasta pärast tõenäoliselt meie üldhariduskoolides vähem, kui neid on seal täna. «Arvestades õpetajate ealist koosseisu, päris paljud õpetajad ilmselt suunduvad väljateenitud vanaduspensionile. Paljudel puhkudel tuleks näha ette võimalusi ka selleks, et olla paindlikum, õpetada erinevaid aineid, näha ette täiendusõpetust,» pakkus Aaviksoo välja.