Õpilased: kõrgkoolides tuleks eelistada lävendipõhist vastuvõttu

Kõrgharidusreform murrab sisse. Foto: Karikatuur: Urmas Nemvalts

Eesti Õpilasesinduste Liidu (EÕEL) hinnangul tuleb muuta kõrgkoolide sisseastumistingimusi. Samuti leiavad nad, et täismahus õppekava täitmise nõue summutab tudengi isiklikud huvid ja võimaluse vabaaineid võtta.

Õpilasesinduse hinnangul tuleks kõrgkooli sisseastumisel senisest enam hinnata tudengikandidaadi motivatsiooni ja kasutada rohkem lävendipõhist vastuvõttu. «Kuna näeme, et ühe aine põhistel riigieksamitel ei ole praegusel kujul tulevikus perspektiivi, tuleks need asendada ühe valdkonna aineid hõlmavate küpsuseksamitega,» ütles EÕELi esimees Kuldar Rosenberg. «See tähendab, et riigieksamid ei peaks olema kõrgkooli astumisel määrava tähtsusega.»

Samuti ei poolda EÕEL kõrgharidusreformi eelnõu 30 EAP täitmise nõuet, kuna see vähendab õppurite võimalusi omandada mitteformaalset haridust ja käia praktikal. «Suure koormusega ei saa enam võtta nii palju vabaained. Nii summutatakse tudengi isiklikud huvid ja väheneb nii õpimotivatsioon kui hilisem konkurentsivõime tööturul,» sõnas Rosenberg.

EÕELi hinnangul peaks tudengit käsitlema vanematest eraldiseisva leibkonnana, kuna paljud noored alustavad juba pärast gümnaasiumi lõpetamist iseseisvat elu. «Kui mitme seaduse silmis on noor enda eest vastutav juba 18-aastaselt, siis ei ole õige kõrgkooli puudutavates küsimustes teda vanematega siduda,» rõhutas Rosenberg.

EÕEL toetab seejuures vajaduspõhist õppetoetussüsteemi ja õppetulemustel põhinevaid eraldi stipendiumeid.

Õpilasliidu ettepanek on, et õppelaenusüsteemi muutmisel võetaks Eestis eeskuju näiteks Inglismaast, kus laenu hakatakse tagasi maksma siis, kui aastane sissetulek ületab teatud summa. Õppelaenu võtmise võimalus peab säilima, kuid seda ei saa võtta ühe osana tudengite sotsiaalsetest garantiidest. «Õppelaen ei tohi olla tarbimislaen, mis tudengile tulevikus kaela kukub,» rõhutas Rosenberg.