Üle aasta turvakodudes elanud väikese Martini juhtum viib seadusemuutmiseni

Foto: SCANPIX

Muuhulgas seaduse nüansi tõttu enam kui aasta turvakodudes elama pidanud nelja-aastase Martini juhtum, võib positiivse arengu kaasa tuua - riigikogu asub muutma seadust, mis piirab alaealiste eestkostet puudutavat kaebeõigust.

Üks põhjus, miks vanemliku hoolitsuseta jäänud Martin (nimi muudetud - toim.) nii pikaks ajaks turvakodudesse pidi jääma, peitus seaduse konksus – lapse tädil puudus kaebeõigus, et vaidlustada esimeses kohtuastmes tagaselja tehtud otsust, kirjutab ERR uudised.

Seaduse järgi on õigus kohtuotsuseid vaidlustada üksnes ülenejatel ja alanejatel ehk vanematel-vanavanematel ja täisealiste inimeste puhul ka nende täisealistel lastel, ent muud lähisugulased, nagu näiteks tädid-onud, seda õigust ei oma.

Seega seaduse silmis on kohalik omavalitsus lapsele lähedasem ja õigem lapse käekäiku kujundama kui oma lähisugulased ja nii saigi tekkida olukord, kus  lapse ajutiseks eestkostjaks sai Mustamäe linnaosavalitsus, kes asus torpedeerima lapse tädi pere soovi oma sugulane eestkostele võtta.

Hooldusperesid esindav MTÜ Igale Lapsele Pere tegi juuli keskel riigikogu õiguskomisjonile ja sotsiaalkomisjonile ettepaneku vaadata üle laste õigusi ja eestkostet puudutavad seadusesätted ja kaebeõiguse ringi laiendamist plaanivadki komisjonid nüüd riigikogus septembris-oktoobris algatada, juuli lõpus otsustas õiguskomisjon aga algatada tsiviilkohtumenetluse seadustikus kaebeõiguse regulatsiooni muutmise.