Rahutusi võiks aidata maha suruda ka liitlasväed

Riigikaitseõiguse revisjoni projektiga soovitakse eriolukordade lahendamiseks kasutada Eestis viibivaid liitlasvägesid. Foto: Eero Vabamägi

Riik soovib praeguse eriolukordade süsteemi ümber kujundada, sest see on kohmakas ega vasta praegusaegsetele julgeolekuohtudele, nagu näiteks terrorism või hübriidsõda. Ühe võimalusena ohte paremini tõrjuda nähakse tulevikus võimalust kaasata kriisiolukorras avaliku korra kaitsesse ka välisriigi relvajõudusid.

Praegu teenib Tapal NATO lahingugrupis üle 800 Ühendkuningriigi sõduri Yorkshire’i jalaväerügemendi 1. pataljonist ning üle 200 Taani sõduri husaarirügemendi mehhaniseeritud jalaväekompaniist. Kui Eestis peaksid asjad käest minema ja puhkeks ulatuslikud rahutused või ka suurtulekahju, siis oleks neid sõdureid appi kutsuda väga keeruline. Seadused võimaldavad kaasata kriiside lahendamisse küll kaitseväge ja Kaitseliitu, ent kas appi võiks võtta ka liitlasjõud, on selgusetu. Puudub arusaam, kuidas ja mismoodi Ühendkuningriigi või Taani sõdurid abistada saaksid.

Süsteemi soovitakse lihtsamaks muuta. Riigikaitseõiguse revisjoni töörühma juhi Margit Grossi sõnul kaasataks liitlasvägesid nagu kaitseväge ja Kaitseliitu – välisriigi relvajõudude liikmed oleksid allutatud kaitseväe ja Kaitseliidu üksuse ülemale. Niiviisi saaksid nad ka avalikku korda kaitsta, näiteks aidata mässu maha suruda või tõkestada riigipiiri ebaseaduslikku ületamist.