Julgen arvata, et rahvusvaheliselt tunnustatud fotograafi Espen Rasmusseni foto- ja videoprojektid on midagi, mille loomisest unistab iga inimene, kelle sees on veidigi kunstniku hinge. Norra ajalehe VG nädalalõpulisa piltnikuna on Rasmussenil olnud võimalus ja vabadus tuua vaatajateni lood, mida ei saa nimetada ilusaks, küll aga mõjukaks ja uskumatuks – olgu näiteks foto väikelastest, kes on olude sunnil ajaks, mil ema peab tööl olema, kodus ketti pandud.
Kui elu julmus enamikku meist enam üllatada ei suuda, siis fakt, et üks fotograaf on suutnud need olukorrad asjaosaliste nõusolekul ka piltidele jäädvustada, tekitab aukartust ja rohkelt küsimusi. Õnneks on mul võimalik vastuseid saada, sest oma ala tipp käis Balti jaamas avatud World Press Photo näituse profipäeva raames Eestis.
«Me ei ole siin, et sind hukka mõista, me oleme siin, et sinu lugu kuulda,» jagab Rasmussen Balti jaama ootepaviljoni kogunenud fotograafide ja huvilistega lahkelt oma töö mentaliteeti. Sealjuures ei tee mees saladust, et ainult arvamuse endale hoidmisest märkimisväärsete fotode tegemiseks ei piisa.