/nginx/o/2018/08/02/11148888t1h0250.jpg)
Käesoleva aasta esimese kuue kuuga on seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördunud abi saamiseks 36 inimest, kellest enamuse puhul panid rünnaku toime nende tuttavad.
Seksuaalvägivalla puhul on ründajaks enamasti ohvri tuttavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates eelmisest aastast saavad kõik seksuaalvägivalda kogenud inimesed pöörduda abi saamiseks ööpäevaringselt seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse (SAK), mis on loodud neljas Eesti piirkonnas haiglate juurde: Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Pärnu Haigla ja Ida-Viru Keskhaigla.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi koordinaatori Keete Janteri sõnul on käesoleva aasta esimese kuue kuuga pöördunud SAKidesse abi saama 36 seksuaalvägivalla rünnaku üleelanut. Neist 21 pöördus Lääne-Tallinna Keskhaiglasse, kaheksa Tartu Ülikooli Kliinikumi, neli Ida-Viru Keskhaiglasse ja kolm Pärnu Haiglasse.
«Viiel juhul ründas kannatanut rohkem kui üks seksuaalvägivallateo toimepanija ja nendel juhtudel olid ründajateks kannatanu jaoks võõrad inimesed. Enamikul juhtudest oli aga seksuaalvägivalla toimepanijaks ohvri jaoks rohkemal või vähemal määral tuttavad inimesed,» ütles Janter.
Janter selgitas, et see on ka üheks põhjuseks, miks väga paljud seksuaalvägivalla üleelanud inimesed ei pöördu abi saama. «Tuntakse häbi ja kardetakse kättemaksu, sageli on ka tuttava või lausa lähedase inimese poolt toime pandud seksuaalvägivalla toimumist endalgi raske aktsepteerida ja ollakse segaduses,» sõnas sotsiaalkindlustusameti ohvriabi koordinaator.
2018. aasta esimese kuue kuuga said seksuaalvägivalla rünnaku üleelanud SAKidesse pöördujad erinevaid teenuseid ja abi vastavalt vajadustele: koguti analüüsid HIV ja suguhaiguste suhtes, osad kannatanud vajasid SOS pille, alustati HIV kontaktijärgse ennetava raviga. 31 juhul koguti üleelanutelt tõendmaterjal. Karbid kannatanult kogutud tõendmaterjaliga anti üle politseile või hoiustati tervishoiuasutuses – juhuks kui kannatanu otsustab tulevikus siiski politseisse pöörduda. Vajadusel suunatakse üleelanud psühholoogi vastuvõtule – sellist abi pakuti esimesel poolaastal 56 visiidi ulatuses. Mõnikord on vajalik ka psühhiaatriline või muu spetsialisti abi.
Janter rõhutas, et kõige olulisem on pakkuda seksuaalkuriteo üleelanutele õigeaegset ja asjatundlikku abi. «Seksuaalkuriteo tõendamise seisukohast on ülioluline, et üleelanud pöörduksid võimalikult kiiresti abi järele, sest vaid siis on võimalik dokumenteerida võimalikud vigastused ja koguda kannatanu kehalt toimepanija bioloogilist materjali. Hiljem on võimalik kogutud materjalidest määrata DNAd ja kasutada tulemusi kohtus,» rääkis Janter.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse pakutav abi on tasuta ning inimese enda soovist ja nõusolekust lähtuv. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused asuvad Lääne-Tallinna Keskhaiglas (Sõle 23), Tartu Ülikooli Kliinikumis (L.Puusepa 8), Pärnu Haiglas (Ristiku 1) ja Ida-Viru Keskhaiglas (Ilmajaama 12).