Indrek Sirk: Eestis tuleks liiklusjärelevalvet kaks korda tõhustada

Avarii Sõmeru lähedal. Foto: Kasper Mäe

Kuku Raadio saates «Vahetund Postimehega» selgitas liiklusjurist Indrek Sirk käesoleva aasta sagedate liiklusõnnetuste võimalikke põhjuseid.

Liiklusstatistika kohaselt on viimase seitsme kuuga täitunud juba kogu eelmisel aastal liikluses hukkunud inimeste arv ning aastal 2018 on liiklusõnnetuste tagajärjel surma saanud 48 inimest.

Indrek Sirk selgitas, et välisteks teguriteks rohkete liiklusõnnetuste toimumisel on suur roll ilmal – kui talv saabub ühe kuu jooksul 5 korda, toob ta paratamatult raskeid õnnetusi kaasa. Samamoodi mõjutab liikluskäitumist erakordselt soe ja pikk suvi, sest inimesed muutuvad palavusest loiuks ning liiguvad samuti rohkem ringi. Seega halb ilm suvel vähendab liiklusõnnetuste sagedust samas kui halb ilm talvel avariiohtu suurendab.

Peale ilmastikuolude on oluliseks mõjutajaks liiklusjuristi sõnul Eesti teedel liikluskoormuse kasv, mis kasvab veel kiiremini kui sõidukite arv. Mida paremad on majanduslikud võimalused, seda rohkem sõidetakse ning liiklussageduse suurenemine põhjustab teedel enam möödasõite ning närvilisust. See kõik mõjutab kaudselt liiklusõnnetuste esinemist.

Tehnoloogia areng on kaasa toonud selle, et kui kunagi sai nuppudega telefoni kasutada roolis ka viisil, et juht telefoni ise vaatama ei pea, siis tänaseid nutitelefone ei ole võimalik ilma pilku peale heitmata kasutada.

Tema sõnul on aga suureks murekohaks nutitelefonide kasutamine autoroolis: «Tehnoloogia areng on kaasa toonud selle, et kui kunagi sai nuppudega telefoni kasutada roolis ka viisil, et juht telefoni ise vaatama ei pea, siis tänaseid nutitelefone ei ole võimalik ilma pilku peale heitmata kasutada.». Sirk lisab, et ohtlik on ka juhi poolne telefoni kasutamise varjamine roolis, peites oma nutiseadet näiteks käigukangi juurde.

Et telefonide kasutamine autoroolides väheneks, tuleb Sirgi arvates inimeste teadlikust selle ohtude osas suurendada. Inimestel peab tekkima oma sisemine ohu arusaam selle osas, mis tagajärjed telefoni kasutamisel olla võivad. Peab tekkima subjektiivne risk ehk vahelejäämise hirm ning see peab kanduma massidesse.

Võrreldes üheksakümnendatega on oluliselt parenenud turvavöö kasutamine ning nii nagu turvavöö kinnitamata jätmisel hakkab autos piiksuma vastav tuli, mis sõitimise ebamugavaks teeb, võiks Sirgi sõnul ka telefoni kasutamine juhil võimalikult ebamugav olla.

Selle probleemi lahendamiseks on vaja tema sõnul suurendada järelevalvet. Tegelikkuses on väga raske tuvastada kui liiklusõnnetuse põhjuseks on juhi kõrvaliste tegevustega toimetamine. Politseil on tänaseks võimalus salvestada liikluskuriteod binokliga, kuid politsei paraku igale poole tee äärde jälgima ei jõua. Selleks pakub liiklusjurist lahendusena välja selle, et ühiskondlikult aktiivsed inimesed või kuritöö eest karistatud üldkasuliku töö tegijad filmivad need rikkumised teede ääres üles. «Kui loome samasuguse karistusmehhanismi nagu valesti pakrikjatele ja kiiruseületajatele, mille puhul saadame automaatsed rahalised meeldetuletused inimestele koju, võiks see hakata vaikselt mõjutama inimeste käitumist ja suhtumist.»

Veapunktisüsteemi rakendamise üle arutleb Sirk järgmiselt: «Me lihtsalt ei suuda liiklusest välja selekteerida neid inimesi, kes liiklusrikkumisi toime panevad, sest veapunktisüsteemi ei satu piisavalt inimesi kellega oleks vaja tegeleda. Tuleb laiendada kontaktide hulka, mis nõuab suuremat politsei järelvalvet tänaval.»

Sirk leiab, et täna pole meie liiklusjärelevalve piisav ning teda oleks vaja kaks korda tõhustada, et liikleja selle olemasolu paremini tajuks. «Automaatjärelevalve ja karistuste karmistamine avaldab mõju tulevikus, kuid meil on vaja kohe midagi teha, ehk rakendada rohkem järelevalvet politsei poolt.»

Kuula täispikka arutelu tänasest Kuku Raadio saatest «Vahetund Postimehega».