/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/10/03/777508t1h78a9.jpg)
Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Eimar Veldre ütles, et erialaga seotud töötamise korral võiks ülikool tudengile vastu tulla, kuna see arendab erialaoskusi ja valmistab paremini eluks ette.
Üliõpilaskondade liit: töötavad üliõpilased on eluks paremini valmistunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land rääkis täna probleemist, et liiga vähe poisse jõuab ülikooli. Probleemid saavat tema sõnul alguse sellest, et noormehed lähevad kooli asemel tööle. Samas, kuna nad seda nagunii teevad, siis lahendusena peaks kool toetama õpilase tööl käimist. Siis on suurem võimalus, et ta jõuab ka kõrgkooli.
«Üks asi, mille vastu meie oleme võidelnud, on sunnitud töötamine. Teine pool on erialaga seotud töötamine ja see, kuidas oleks võimalik õpingute kõrvalt seda teha nii, et õpingud ei kannataks. Selles osas võiksid koolid õppekorralduses vastu tulla,» rääkis Veldre. «See on erialaste oskuste vilumiseks väga hea ning õpingute kõrvalt tööl käivad inimesed on eluks paremini valmistunud.»
Selleks, et õppetöö ei kannataks, peaks õpingud ja töötamine olema Veldre sõnul tasakaalus.
«Häda on pigem selles, et osakoormusega ja paindliku koormusega töökohti on Eestis vähe,» lisas Veldre. «Me oleme omalt poolt välja pakkunud riigikogule seda, et võiks täiskoormusega õppivatele üliõpilastele osakoormusega töökohti loovatele ettevõtetele pakkuda näiteks maksusoodustust. Näiteks sellise töökoha loomisel ei peaks tööandja maksma sotsiaalmaksu ravikindlustuskomponenti, kuna täiskoormusega üliõpilane on juba ravikindlustatud.»
Land tõi välja, et uue kõrgharidusreformi eelnõu ei soodusta õppimise kõrval töötamist, kuna õppekava täitmata jätmisel võib tudeng kaotada tasuta koha.
«See on eelnõu ja seda ei maksa üledemoniseerida. See tuleb ära parandada,» ütles Veldre. «Tänane täiskoormuse arvestus alates 75-protsendist on mõistlik ja ma arvan, et see võiks ka edaspidi Eesti kõrgkoolides olla.»
Tööl käimise soosimine võiks Veldre hinnangul mingil määral tõesti mõjutada noormeeste kõrgkooli astumist, kuid laiem probleem on see, et pooled üliõpilased peavad õppemaksu maksma ja õppetoetus ei jõua nendeni, kes seda vajavad.
«Ma arvan, et kui oleksid korralikud õppetoetused ja õppemaksu poleks, siis see soodustaks ka noormeeste kõrgkoolis püsimist,» rääkis Veldre. «Eestis on traditsiooniline soorollijaotus, et mees võtab suurema vastutuse perele leiva lauale toomisel. Noormehed käituvad selle mustri järgi ja lähevad tööle ja õpingud jäävad unarusse.»