Lääne prefektuur on tänavu merelt päästnud ligi 100 hädalist

Merepäästeõppus Foto: Toomas Huik

Tänavu üheksa kuu jooksul on Lääne prefektuuri käinud merel 67 korral otsingutel või päästetöödel, mille käigus päästeti 98 inimest. Hukkus või jäi teadmata kadunuks 6 inimest.

Selle aasta navigatsioonihooaja jooksul on Lääne prefektuuri piirivalvebüroo reageerinud 67 merepäästejuhtumile ning kordonite toimkonnad on merehädast päästnud 98 inimest, sealhulgas mitmeid väikelaevameeskondi.

Hukkunute või teadmata kadunutega oli 5 juhtumit, mille käigus jäi hukkus või jäi teadmata kadunuks 6 inimest, teadolevalt ei kasutatud neist ühegi juhtumi puhul päästevarustust.

Lääne Prefektuuri tööpiirkonnas on palju laide ja madalikke, mistõttu eksivad suvisel perioodil merevee langedes jahi- ja kaatrijuhid merekaarti lugedes ning satuvad madalikel merehätta.

Lääne Prefektuuri piirivalvebüroo merevalvekeskuse piiriametnik Žanna Kreštšenko tõdes, et tavaliselt on merehätta sattumise põhjused tingitud navigeerimisvigadest ning viimastel aastatel on merel tihti tulnud ette kaatrite või jahtide mootoririkke juhtumeid. «Samuti on väikelaevajuhte, kes ei tunne piisavalt hästi merel kehtivaid sõidureegleid ja väikelaeva varustusele esitatavaid nõudeid, millest tulenevad õnnetuste põhjused ja tagajärjed,» lisas ta.

Kreštšenko tuletas meelde, et ohutu meresõidu tagab töökorras varustus, oludele vastav veesõiduk ning päästevest, mis oleks mõistlik selga panna juba enne merele minemist. Väikelaevaga merele minnes tuleb alati kontrollida oma veesõiduki tehnilist seisundit, see peab vastama kehtivatele meresõiduohutuse ja kvaliteedi nõuetele.

Kui väikelaeval on nõutav päästeparve olemasolu, peab päästeparve kohtade arv vastama pardalviibijate arvule. Väikelaevadelt nõutakse ka vastava pürotehnika olemasolu, mida peab hoidma veekindlas kohas ning mille valmistaja poolt näidatud kasutusaeg peab olema kehtiv. Lisaks peab väikelaeva juhi poolt olema valitud sõidupiirkonnale vastavad navigatsiooni- ja sidevahendid.