Riik püüab vältida Padaoru lumedraama kordumist

Mullu detsembris jäi Lääne-Virumaal Padaorus lumevangi 600 inimest ja riik sai aeglase tegutsemise eest kõvasti hurjutada, nüüd püüab majandusminister seesugust olukorda vältida. Foto: Postimees.ee lugeja

Eestis ei ole praegu ühtki ametnikku, kes julgeks pea pakule panna ja lubada, et sel talvel ei kordu mullune Lääne-Virumaa Padaoru lumetormi pantvangidraama. Samas käivad ettevalmistused selliste hiigeläparduste vältimiseks.

Majandusministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ütles, et ehkki looduse vastu ei saa kunagi, saab Padaoru-laadseteks olukordadeks alati paremini valmis olla.

Esiteks karmistab majandusministri määrus novembrist talihooldusnõudeid. Padaoru puhul hurjutas ajakirjandus ametnikke enim selle eest, et inimestele ei antud õigeaegset infot vältimaks hiigelummikusse sattumist. Samuti puudus ametkondadel toimiv plaan, mida sellises olukorras ette võtta, ning ka inimeste evakueerimine venis lubamatult pikale.

Uued plaanid

Maanteeameti peadirektori asetäitja Andri Tõnsteini sõnul on ametil nüüd uued toimepidevuse plaanid, kuidas reageerida raskete ilmaolude puhul.

«Kui hooldaja näeb, et asi hakkab käest ära minema, tuleb kohe kokku kutsuda maan­teeameti kriisikomisjon ja palume abi ka teistelt struktuuridelt, nagu kaitsevägi või päästeamet, et ei kujuneks Padaoru-sarnaseid olukordi,» rääkis ta.

Majandusministri novembrist kehtiva uue määruse järgi peab tee omanik liiklejaid lumekihi kriitilise paksuse ületamisest teavitama ja vajadusel tee sulgema. Kui olud muutuvad juba ohtlikuks liiklejate elule ja pole tagatud elutähtsate teenuste toimimine, peab kokku kutsuma regionaalse või siis kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni.

Määruses on veel mõndagi uut. Kõrgeimate nõuetega seisunditaseme teedel ei piisa enam jooksvast tegutsemisest, vaid neil peab tegema ka ennetavat libedusetõrjet, kui prognoosid ennustavad olukorra halvenemist.

Enim puudutab määrus siiski esimese ehk nõrgima seisunditaseme kõrvalmaanteid, kus hooldusfirmadel oli seni aega laialt käes. Lumi ja lörts tuleb siit eemaldada nüüd 24 tunniga senise 36 tunni asemel. Libedusetõrje tuleb aga teha 12 tunni jooksul senise ööpäeva asemel.

Kui varem oli hooldajatel Tatteri sõnul lumekihi paksuse osas tõlgendamisvõimalusi, siis uus määrus ütleb selgelt, et seisundinõuetesse märgitud lumekihi paksust ei tohi ületada.

Nii näiteks tohib olla koheva lume paksus sõiduteel sõidujälgede vahel 1. seisunditaseme teel kuni kümme sentimeetrit ja 2. taseme teel kuni kaheksa sentimeetrit – viimane näitaja oli muide varem viis sentimeetrit.

Rohkem raha

Tatteri hinnangul aitab kriitilistes olukordades tee paremale hooldamisele kaasa ka see, et riik moodustab enda viie senise teehooldusettevõtte põhjal ühe suure firma Eesti Teed.

«Suur ettevõte saab paremini tegutseda just eriolukordades nagu lumetormid. Me tahame, et Eesti Teedest saaks eriolukordades suur koordinaator, millel on andmebaas kättesaadava tehnika kohta ja eellepingud ka näiteks kaitsejõududega,» lausus ta.

Näiteks mulluse lumetormi Monika ajal polnud Pärnumaal kriisiolukorda ning sealt oleks võinud saata keerulisematesse piirkondadesse tehnikat appi. Teiseks on suurel ettevõttel Tatteri sõnul lihtsam paigutada raha sellisesse tehnikasse, mida kasutatakse eriolukordades.

Majandusministeeriumi osakonnajuhataja ütles, et seoses ministri määrusega suureneb ka talihoolduse osa maanteeameti majanduskulude real.

Tõnstein lisas, et eelmisel hooajal oli talihoolduseks 12,35 miljonit eurot. Tänavu see rahasumma suureneb, aga ta ei öelnud, kui palju.

«Ma ei saa seda öelda, sest peame hooldeettevõtetega hinnaläbirääkimisi, ja kui ma selle numbri teile praegu ütleks, siis loevad nad kokku, palju meil raha on,» lausus Tõnstein.

Nõuded on täitmiseks

Varem suhteliselt laialivalguv raskete ilmaolude mõiste muutus määrusega samuti konkreetsemaks.

«Nüüd on rasked ilmaolud meie mõistes siis, kui sajab kümme sentimeetrit lund nelja tunni jooksul,» selgitas Tõnstein. «Raskete ilmaolude väljakuulutamise mõte on see, et erandliku ilmaga ei pruugi enam hooldetehnikat jaguda kogu teevõrgule ja ei saa täita tavapäraseid seisundinõudeid.»

Varem piisas raskete ilmaolude väljakuulutamiseks sellestki, kui kümme sentimeetrit sadas maha terve ööpäevaga. Nüüd aga ei saa enam nii lihtsalt hooldusnormide täitmisest loobuda.

Lisaks on uues määruses kirjas, et hooldaja peab taastama võimalikult kiiresti tee vastavuse seisundinõuetele ja vajadusel kaasama ka lisatehnikat ja alltöövõtjaid. Hooldusfirmal pole enam võimalik nii lihtsalt käsi laiutada ja öelda, et ei saa kiiremini teha, sest tehnikat napib.

Erinevalt varasemast saab kehtestada rasked ilmaolud mitte üksnes terves hoolduspiirkonnas, vaid ka ühel teel või teelõigul.