«Teeme ära!» talguliste töö kandis vilja

Kodanikuliikumise «Teeme ära!» eestvedajad käisid nädalavahetusel Harjumaal prügiseid kohti kaardistamas ning tõdesid, et kuigi tööd veel jätkub, on asjad võrreldes 2008. aasta talgute eelse olukorraga märgatavalt paranenud.

Jõelähtme vallas hakkab esimene teeäärne prügihunnik silma varsti pärast Peterburi maanteelt kõrvalteele pööramist. Ilmselt on tegemist kusagilt kontorist pärit prahiga. Tühjade kaustade ja muude kontoritarvete seas on seekord hulk ühe tuntud rahvusvahelisse kauplusteketti kuuluva kaupluse ostutšekke. Need on pärit kuue aasta tagusest ajast, kui enamus pangakaarte veel ilma kiibita oli ja pin-koodi sisestamise asemel pidi ostja tšekile allkirja andma. Teeserv on sellistest tšekkidest lausa valge ning kogu prügihunnik jätab mulje, et see pole siia siginenud sugugi mitte 2005. aastal, vaid mitu aastat hiljem.

Järgmine peatuspaik on ühel veel väiksemal kõrvalteel. Jõelähtme valla keskkonnaametniku Liis Truuboni sõnul aitab looduse puhtana hoidmisele kõvasti kaasa selliste teede sulgemine, kuid kõnealust teeotsa ei saa kinni panna, sest see on ühtlasi ühe talu ainus juurdepääsutee. Võsa vahel kulgeva tee äärde aga on mugav prügi visata. 2008. aastal, kui Teeme Ära talgulised siin koristama hakkasid, oli selle kohapeal nii autorehve kui eterniiti. «Tee ääres olid ikka kahemeetrised prügihunnikud,» kirjeldas Truubon.

Seekord on lisaks ehitusprahile toodud siia ka aiajäätmeid. Kahekordsest kilest prügikottides on nii mulda kui puulehti. Oleks prügitooja oma aiajäätmed kottidest välja kallanud ja kotid kaasa võtnud, olnuks kahju palju väiksem. «On juhtunud, et keegi sõidab autoga asfalttee lõpuni ja kallab seal koormatäie meloneid ja arbuuse maha, lihtsalt asfaldi peale. Kui tõesti häda käes, pannud siis kuskile kraavi, see kõduneb seal ära,» arvas keskkonnaametnik.

Ühest järgmisest prügihunnikust tulevad välja puruksrebitud paberid. Tükkide kokkusobitamisel on siiski võimalik aru saada, et tegu on kindlustuslepinguga ning kindlustusvõtjaks on keegi Lasnamäel elav Gennadi. Kolmandas kohas aga paistab prügi seest ühe panga paroolikaart.
Truubon korjas konkreetsetele isikutele viitavad asitõendid kaasa ning need lähevad väärtegude menetleja kätte. Nii Gennadi kui ühe keset Tallinna asuva mänguasjakaupluse esindaja saavad menetlejale seletust anda, miks neile viitavad prügihunnikud Jõelähtme vallas metsa all vedelevad.

«Kui keegi leiab kusagilt loodusest mõne prügihunniku, kus on asju, millelt saab võimaliku prügitekitaja nime või muud andmed välja lugeda, siis tuleks sellest kindlasti teatada keskkonnainspektsiooni lühinumbril või kohalikku omavalitsusse. Ja kindlasti tuleks öelda, et prügi hulgas on nimelised asjad. Siis püüavad ametnikud kiiremini kohale minna, et näiteks vihm pabereid loetamatuks ei muudaks,» selgitas Truubon.

Samas leidis keskkonnaametnik, et üldpilt on võrreldes 2008. aastaga oluliselt paremaks läinud. Üks tollane prügimägi, mis tollaste talgute käigus ära koristati ja buldooseriga tasaseks lükati, on tänaseni puhas. Tõsi küll, samas kohas on teisele poole teed tekkinud väike prügihunnik, mille keegi on hoolikalt punaste lintidega tähistanud. Lähemal uurimisel selgub, et vihmavesi on ühte kohta parajalt sügava augu uhtunud ning keegi on selle jäätmetega täitnud. Jõelähtmel võisid talgutest osavõtnud nii mõneski kohas nentida, et mis sai 2008. aastal puhtaks tehtud, on ka puhtaks jäänud, nii et vabatahtlike tööst on kasu olnud.

Kodanikuliikumise Teeme Ära kommunikatsioonijuhi Tiina Urmi sõnul võis olukorraga rahule jääda ka Rae ja Kiili vallas, kus samuti olukorda kaardistamas käidi. «Rae vallas oli 2008. aasta andmetega kaardile märgitud 25 kohta. Seekord kaardistati umbes 15 koristamist vajavat kohta, ehk umbes poole vähem kui 2008. aastal. Kaardistajad ütlesid, et võrreldes tolle ajaga on üldine heakord tunduvalt paremaks läinud,» rääkis Urm. Tema sõnul avastati seekord peamiselt vanemaid prügihunnikuid, mis olid 2008. aastal millegipärast koristamata jäänud või mida lihtsalt ei märgatud.

Prügikaardistajad kammisid põhjalikult läbi ka Kiili valla. «Kui seal oli 2008. aastal kaardistatud 22 kohta, siis nüüd leiti ainult kaheksa koristamist vajavat kohta. Ja neist ainult kaks kattusid 2008. aastaga. Nii et praktiliselt kõik 2008. aastal kaardile märgitud kohad olid tänase seisuga puhtad,» ütles Urm.

Olmeprügi leiti seal seekord ainult ühes kohas. Valdavalt oli tegemist ehitusprahiga, mis ilmselt mõne eramaja ehituse või korteri remondi lõppedes loodusse veetud. Siiski on looduses veel nii palju prahti, et jätkub ka järgmise aasta talguteks. «Mastaap on siiski täiesti teine kui 2008. aastal. Enam pole vaja sellist prügimassiivi loodusest ära koristada, aga paljud kohad tuleks siiski veel korra üle käia,» ütles Urm.