/nginx/o/2011/04/26/565481t1h89e7.jpg)
Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi vanemteadur, arheoloogiadoktor Jüri Peets kavatseb konserveerida Kuressaare lossi vallikraavist aastate eest leitud kuus suurtükki ning neist pooled töökorda saada.
Kuressaare lossi suurtükid pannakse taas paukuma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma loodan, et saame küll vähemalt kolm neist jälle hüüdma ja kui nad korraga hüüdma panna, siis võib see päris uhke pilt olla,» lausus Jüri Peets Meie Maale.
Suurtükitorudest tuli eelpuhastamise käigus välja rämpsu, kive ja isegi pudel. Täna on kavas teha õõnespuurimine ning siis suurtükke kuumutada, et pragudest roostetamist soodustavad ained välja saada. Töö teeb omapäraseks seegi, et Jüri Peetsi sõnul võib osa suurtükke olla veel laenguga ning enne kuumutamise alustamist tuleb laengud kahjutuks teha.
Kuressaare lossi ees seisvad suurtükid pärinevad erinevast ajast, vanemad 18. sajandi lõpust ning uuemad 19. sajandi algusest. Neist haruldasem on Napoleoni - aegne, mis võis Jüri Peetsi hinnangul sattuda Saaremaale pärast seda kui Napoleon käis vallutusretkel Venemaal või kui venelased lõid Napoleoni väed puruks. Suurtükil on küljel Napoleoni märk ning peal täht L, mis viitab Prantsusmaa kuningas Louis XVIII valitsemisajale.