/nginx/o/2008/11/19/95452t1he344.jpg)
Eriliste teenete eest pälvisid täna Eesti kodakondsuse kolm inimest: Fjodor Kvitš, Tatjana Kivimägi ja Igor Burlakov.
Valitsus andis eriteenete eest Eesti kodakondsuse kolmele inimesele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi ettepanekul andis valitsus eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse OÜ BLRT Marketex tegevdirektorile Fjodor Kvitšile.
Fjodor Kvitš on suure tootmisettevõtte ja töökollektiivi juht, kes on kogu oma karjääri jooksul pühendunud Eesti tööstuse arengule kaasa-aitamisele. Eesti kodakondsuse andmist eriliste teenete eest Fjodor Kvitšile toetavad Tallinna Tehnikaülikool, Tööandjate Keskliit ja AS E-Profiil.
Kultuuriminister Laine Jänese ettepanekul otsustas valitsus anda eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse Tatjana Kivimäele.
Tatjana Kivimägi on andekas kõrgushüppaja, kelle sportlikud tulemused on kõrgel rahvusvahelisel tasemel ja kelle eeskuju ning kogemus oleksid olulised Eesti kergejõustiku arengule. Sportlane on abielus Eesti kodaniku Mihhail Kivimäega, kes on kõrgema kategooriaga kergejõustikutreener. Tatjana ja Mihhail Kivimägi on avaldanud soovi siduda oma tulevik Eestiga ja aidata igati kaasa Eesti kergejõustiku arendamisele. Eesti Kergejõustikuliit toetas kultuuriministri ettepanekut.
Kultuuriministri ettepanekul andis valitsus eriteenete eest Eesti kodakondsuse ka Igor Burlakovile.
Alates 2001. aastast töötab Igor Burlakov Eesti-Tšehhi kaubandus- ja tööstuskoja presidendina, ta on aktiivselt arendanud ka Eesti ja Tšehhi vahelisi kultuurisuhteid. Burlakov on olnud aktiivne meedia- ja infotehnoloogiliste projektide edendaja. Tema juhtimisel on käivitunud oluline venekeelne interneti väljaanne www.veneportaal.ee. Lisaks muule on Burlakov asutanud spetsiaalse fondi «Avastades Eestit», mille raames on vene keeles avaldatud Jaan Krossi «Maailma avastamine», Arved Viirlaiu «Ristideta hauad», Oskar Lutsu «Sügis», Arnold Rüütli «Eesti - tuleviku taassünd ja mitmeid teisi raamatuid.
Vastavalt kodakondsuse seadusele võib eriliste teenete eest anda Eesti kodakondsuse mitte rohkem kui kümnele isikule aastas. 2008. aastal ei ole antud Eesti kodakondsust eriliste teenete eest ühelegi isikule.