/nginx/o/2009/11/18/268395t1h5e56.jpg)
Saaremaa Ühisgümnaasiumi raamatukogu juhataja Iivi Vikati hinnangul jäi aega väheks nii õppekava rakendamiseks kui ka õpikute valmistamiseks ja lõpuks on kannatajateks ikka õpetajad ja õpilased.
Vikat: kannatajateks on õpetajad ja õpilased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2009. aastal lõppes õppekirjanduse ministeeriumipoolne heakskiitmine, kuid varasem süsteem lisas Vikati arvates kindlust, et õpik on tõesti on hea ja kvaliteetne ning jõuab õigeks ajaks kooli.
Vikat toonitas, et praegu on õpikukirjastused erafirmad ja õpikute väljaandmine käib turumajanduse põhimõttel.
«Ise otsustavad, mida ja kuidas teha ning samas nad ka vastutavad,» sõnas ta. «Aga lõpuks tundub ikka, et keegi ei vastuta selle eest, et õpikud koolidesse hilinevad.»
SÜGi direktor Viljar Aro arvates oleks mõistlik kokku kutsuda ümarlaud ja kavandada edasised arenguteed. Lisaks võiks tema hinnangul tekkida kindlad reeglid nagu näiteks see, et uut õppekava ei tohi rakendada, kui pole kõiki vajalikke õpikuid ja muud taolist.
Vikati sõnul pole gümnaasiumiastmes õpikutega hilinemisega probleeme olnud, kuigi ta lisas, et seal ilmub võrreldes põhikooliga uusi õpikuid ka vähem.
Samas põhikooli osas on õppematerjalide hilinemine mõnevõrra õppetööd häirinud - eriti sel sügisel, kui hilinesid uue õppekava õppematerjalid 4. ja 7. klassis.
Raamatukogutöötaja seisukohalt teeb Vikati sõnul vahel meele mõruks, et pead õppematerjale tellima nagu «põrsas kotis» ja alati ei tea, mis sealt tulemas on, kuigi viimasel ajal on suuremad kirjastused hakanud oma kodulehele üles panema tutvustavaid linke.
Tema sõnul võib küll tellida ühe näidiseksemplari, et siis hiljem täiskomplekt tellida, kuid näiteks kirjastus Avita on viimased 3-4 aastat kasutanud süsteemi, et hilisem tellimus on tunduvalt kallim.
Ta tõstis ka esile, et viimasel ajal tehakse paljud õpikud 2-osaliseks ja põhjuseks tuuakse laste koolikoti raskus, kuid kasutatud paber on ilus ja kallis, mis omakorda kergitab jälle õpiku hinda.
«Algklassides on tõsiseks probleemiks kriidipaberiga tööraamatud ja töövihikud, kuhu lastel on väga raske kirjutada-joonistada ja veelgi raskem sealt midagi kustutada,» selgitas ta. «Ilusad küll, aga samas kallid ja kaalu poolestki rasked.»
Vikati hinnangul pole mõistlik ka uute õpikute suur formaat koos pehmete kaantega, sest need pole vastupidavad.
Samuti on probleemiks, et kuhu panna vanad õpikud, millest paljud on korralikud ja head ning mida süda ei tihka prügikasti panna.
«Eks me pakume neid õpetajatele kabinettidesse ja õpilastele kojuviimiseks, aga uued ainekavad tulevad peale ja kogused on päris suured,» nentis Vikat.